Täna on Afganistani invasiooni ja terrori aastapäev
7. oktoobril 2001. kuulutas USA president Georg Walker Bush sõja Afganistanis valitsevale Talebani režiimile. Põhjenduseks oli nende poolt varjatav Osama bin Laden, keda kahtlustati 11. septembri rünnakutes WTC-le ja Pentagonile.
Pange tähele kirja America: Strikes back (ründab vastu)
Aastal 2009 on Bush kaotanud presidendi ametikoha, tema toolil istub esimene afro-ameeriklane. Eesti on kaotanud surnutena pool tosinat meest ja umbes poolsada on kaotanud seal jäsemeid.
Talebani ei ole siiani alistatud (tegemist on filosoofilise liikumisega kristluse välja löömiseks okupeeritud islami aladelt, nt Saudi-Araabiast viia ära USA sõjaväebaasid mis tulid riiki Saddam Husseini Lahesõja ajal) ja Afganistaan on maailma suurim narkotootja. Riigi SKP-st annab üle 60 protsendi heroiini tootmine. Ilmselt ei soovigi Euroopa poliitikud seal riigis kontrolli saavutada, sest muidu oleks neil kümneid ja sadu tuhandeid narkareid, kes ilma doosita jäädes võivad lihtsalt tänaval huupi tapma hakata ja ühiskonna kaoseni viia. Selle tõttu lastaksegi vaikselt tiksuda narkoäril oma ühiskonna nõrgestamiseks, siis on teda lihtsam valitseda. Teiseks võimaldab terrorismi hirmu kestmine ka oma ühiskonda rohkem vabadustest ilma jätta: inimeste sõrmejäljed panna passi, interneti suhtluse jäädvustamine logifailides vähemalt 24 kuud ja sama pikalt ka mobiiltelefoni asukohad ja kõned.
Kusjuures asja iroonia on veel selles, et Tora-Bora piiramisrõngast pääsenud Usama bin Ladin on endiselt elus ja tervise juures ja saadab aegajalt nii video- kui helilinte oma võitluse jätkumise kinnituseks.
Mis puutub USA vastast terrorismi, siis see aktiviseerus 1990ndate keskpaigas kui oli selge, et Lahesõja pidamiseks Saudi-Araabiasse rajatud USA baasid jäävad sinna pikemaks ajaks. See Usama bin Ladin, keda tuntakse tema CIA koosöö aegse agendinime Osama bin Laden järgi ongi seadnud esikohale püha maa vabastamise uskmatute vägedest ja alles kümnendal kohal tuleb asjaolu, et USA toetab Iisraeli (arengumaale antakse tagastamatut abi paari miljardi dollari ulatuses aastas).
Afganistanis visiidil viibiva kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul on olukord riigis küll tõsine, kuid liitlasväed kontrolli kaotamas ei ole ning hoopis Taliban näitab oma nõrkust.
http://www.epl.ee/artikkel/479343
Ida-Afganistanis hukkus aasta ühes veriseimas lahingus kaheksa Ameerika ja kaks Afganistani sõdurit.
http://www.epl.ee/artikkel/479401
Ilmselt on elukutselised sõdurid kõige tulisemad Afganistani võitluse pooldajad, sest see õigustab nende olemasolu rahuajal. Seda selgitatakse muidugi vajadusega hoida kaitseväe võitlusvõimet aga ajalugu näitab, et iga järgnev konflikt on erinev varasemast ja mida on Eestil teha mägedes võitlevate sisside maha surumise taktikaga.