inimesedpoliitika

Laarikud ei taha olla kommunistidest kuritegelikumad

Üsna vastik aga eilne Eesti Reformierakonna Ringhäälingu (ERR) saade Välisilm tegeles isegi pärast Poola presidendi matuseid Katõni teemaga. Sellega täideti laarikute (Laari partei) agendat, et kommunismi kuriteod tuleb võrdsustada natside kordasaadetuga. Ainus põhjus, miks kommunism tuleb samuti kuritegelikuks tunnistada tuleneb asjaolust, et parempoolsete (konservatiivide) ideoloogia sai ülemaailmse hukkamõistu Nürnbergis Adolf Hitleri režiimi käsilaste kohtuprotsessil. Mart Laar, Tunne Kelam ja teised laarikud (IRL-ist) tahaksid näha, et samasugune hukkamõist saaks osaks ka poliitilise spektri vasakule poole jäävatele kommunistidele. Seejuures peaks küsima, et kas ilma natsideta oleksid teoks saanud kommunismi kuriteod? Ma arvan, et Adolf Hitler oli ka Jossif Stalini tegude üheks ämmaemandaks. Nimelt selle läbi, et oli tõstnud Euroopas aktsepteeritava totalitarismi lati varasemast kõrgemale ja samuti ei olnud mingid demokraatia majakad hilisemad II maailmasõja võitjad.

Kas Mart Laar ei käitu kommunismi Katõni tegudest rääkides mitte kahepalgeliselt? Kui mõistetakse hukka sarnaselt Hitlerile ka Stalin (kes peatas tema invasiooni Uurali maavarade leiukohtade ja Kaspia nafta suunas), siis sellega mõistame hukka ka ühe grusiini. Ma eeldan, et laarikud(Laar, Kelam, jne) tahaksid hukka mõista aga “kommunist = venelane” kujundi kaudu. Kui kommunism hukka mõista, siis Eesti suur sõprus Gruusiaga tähendab aga midagi sarnast kui ülistada Saddam Husseini. Nimelt Saddam oli ka Iraaniga sõda alustades Euroopa riikide huvide eest väljas ja ta pidi olema see rusikas, mis maksab kätte Iraani islamivabariigile selle eest, mis nad tegid Teheranis USA saatkonnaga. Pealegi 2008. a. Gruusia konflikti ajal (selle algatas USAst tulnud nukupresident Mikheil Saakashvili, ilmselt samuti konservatiiv nagu Georg W Bush, kes alustas Afganistani ja Iraagi sõjad) oli teleuudistest näha, et Stalini sünnilinnas oli tema kuju endiselt aukohal. Ma mäletan isegi uudist, et sõjategevuse käigus ei ole see kuju kahjustusi saanud. Eriti oluline info muidugi olukorras kui ümberringi sõidavad vene väed ja okupeerivad riiki. See näitab, et grusiinide südames on endiselt Stalin ülistamist vääriv.

Kuidas siis jääb, laarikud, kas tahate ikka kommunismiga koos hukka mõista oma sõbrad Gruusiast? Või teete palju sõnu aga tegelikult ei liiguta sõrmegi ja võtate endiselt vastu nende salaveini (Mart Laar vahendas salaveini) ja “nõustamise” eest tulevaid miljoneid?

2007. aastal oli Eerik-Niiles Krossi grusiinidele nõuandeid jagava osaühingu käive kõigest 8 miljonit krooni. Eelmisel aastal kerkis see aga tervenisti 27,5 miljoni kroonini.

Delfi: Kross teenis Gruusia sõjaga miljoneid

Muide, Eerik-Niiles Kross oli Eesti luureorganite juht ja lasi Eestisse Eesti Raudtee erastamisel oselnud petise Antonio Angotti alias Tony Massei, keda otsis taga isegi FBI. Eesti piirilt sai ta üle tänu Krossi isiklikele sidemetele, sest tookordne Isamaaliit tahtis nii väga konservatiivse ideoloogia raames rahva vara erastada (loe: ärastada), et iga abinõu selleks oli rakendatav.

Kaldusin eilsest Välisilma saatest kõrvale aga toon siiski välja, et kommunismi ja Katõni teemadel sai Peeter Kaldre saates sõna Mart Laar (IRL-i esimees) lausa 13 minutit ja 25 sekundit. Kui arvestada sisse vahepeal näidatud klipp, siis isegi rohkem.

Tule taevas appi (naksitrallide Muhv´i, Lennart Meri ja Andrus Ansipi hüüatus) kui paksuks on Mart Laar läinud. Eriti võrreldes Peeter Kaldrega. Konservatiivid toidavad teda auhinna rahadega rikkalikult. Kui Juudas sai 30 seeklit, siis Mart Laar on lääne fondide rahasid saanud ligi 500 000 seeklit. Foto: 19. aprill 2010 ETV Välisilm
Tule taevas appi (naksitrallide Muhv´i, Lennart Meri ja Andrus Ansip´i hüüatus) kui paksuks on Mart Laar läinud. Eriti võrreldes Peeter Kaldrega. Konservatiivid toidavad teda auhinna rahadega rikkalikult. Kui Juudas sai 30 seeklit, siis Mart Laar on lääne fondide rahasid saanud ligi 500 000 seeklit. Foto: 19. aprill 2010 ETV Välisilm

Sellele järgnes 6 minutit ja 13 sekundit intervjuud teise laariku, Tarmo Kõutsiga. Teemaks olid Somaalia piraadid ja sissejuhatus temaatilisele filmile.

Tarmo Kõuts on IRL liige Riigikogus ja meie eestkõneleja piraatide teemal. Kaader 19. aprill 2010 ETV saatest "Välisilm esitleb"
Tarmo Kõuts on IRL liige Riigikogus ja meie eestkõneleja piraatide teemal. Kaader 19. aprill 2010 ETV saatest "Välisilm esitleb"

Kui Lääs ei oleks paar kümnendit tagasi Somaaliast põgenenud, ei oleks sealne riik täielikult kokku kukkunud ja kord asendunud anarhiaga. Praegu ei ole seal alles enam midagi riiki meenutavat, pole isegi hõimupealikke ülest organit, kellega läbi rääkida (nagu oli Afganistanis). Ometigi tahavad inimesed elatist teenida ja selleks kõlbavad ka rikaste eurooplaste laevade kaaperdamised. Parandage mind kui eksin aga arvan, et kusagil 18. sajandil oli piraatlus Atlandi ookeanil ja mujal täiesti tavaline tegevus ka tookordsete koloniaalriikide poolt, kes kaaperdasid vastastikku üksteise laevu. Seejuures oli tegemist oma kuningate ja kuningannade varakambrite täitmisega, mitte lihtsalt ellu jäämisega. Selgub, et sellest möödunud 3 sajandit ei olegi inimkonna jaoks midagi juurde õpetanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga