Ühisraha euro ei jää perifeerias ellu. Osa 1

Mis on neil riikidel ühist: Kreeka, Iirimaa ja Portugal? Õige, nad kõik on eurotsoonis, isegi Iirimaa oma 32 protsendilise eelarve defitsiidiga. Teiseks on esimesed kaks neist saanud laenuabi ja kolmanda suhtes võib tulla lähikuudel sarnane lahendus. Seega on neis kolmes vaatamata ühisraha euro kasutamisele märgatavad majanduslikud probleemid.

Kolmandaks on tegemist Euroopa mõttes perifeeriaga. Iirimaa asub mandrilt vaadatuna lausa kahe mere taga (esmalt La Manche ja siis Iiri meri), Kreeka on Väike-Aasias asuv sillapea, mis sai ühenduse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega alles 2007. aastal kui liitusid Bulgaaria ja Rumeenia. Omaette nähtus on Portugal, mida ühelt poolt piirab Atlandi ookean ja teiselt poolt Hispaania ning mäed.

Selle eelneva järel pole ka üllatav, et neile kolmele riigile anti aastakümneid järele jõudmise ettekäändel suuremat finantsilist abi ja loodeti sama rikkaks saamist kui Kesk-Euroopa riigid.

Ma ei ole päris kindel aga oletan, et rongiga ega autoga Iirimaale või Kreekasse sõitmine pole sugugi lõbus ettevõtmine. Ilmselt kulub selleks kümneid kordi rohkem aega kui kallile lennuühendusele. See omakorda tähendab, et sealt kaupu tuua on kallim, sest kes ikka hakkab kaubalennukiga oma tooteid Euroopa turule vedama.

Sellele kaardile märkisin siis minu jaoks perifeerias (ääremaa) asuvad Euroopa Liidu liikmesriigid, mis on majanduskriisi tõttu juba abi vajanud või ilmselt vajavad seda lähiajal. Ühtlasi märkisin ka Eesti sellisena, sest meie ühendus Euroopaga on väga puudulik. Kindlasti mäletate seda aprillis olnud lennukeelu aegadest kui väikebussidega käidi Lääne-Euroopas hätta jäänud turiste ära toomas, sest raudteeühendust meil pole, laevad liiguvad vaid ka Soome vahet ja pikemad reisid tulebki teha lennukiga.