Eesti ületas uudiskünnise

Ühisraha euro saamine oli teema, mis ületas suurte telekanalite uudiskünnise. Mina ise juhtusin kajastust nägema nii BBC kui DW-TV pealt aga seda võis olla ka teistel.

Kui peaministrile Anrus Ansipile piisas SEB automaadist raha võtmiseks 20 € kupüürist ehk 312,93 kroonist, siis Siim Kallas mõttes eriti rikast meest mängida ja võttis kohe 100 € (1566 krooni).

Mina ei ole viimasel paaril aastal eurodega tehinguid teinud ja ootan teatavate emotsioonidega seda esimest kogemust. Ma arvan, et tuleb hakata ümber õppima erineva suurusega kupüüride kasutamist, sest praeguseni olid kõik rahad ühes mõõdus ja erines vaid nende värv. Samuti hakkab olema üks euromüntidega arveldamine ja isegi sendile on väärtus tekkinud.

BBC kanalil oli saade Dateline London, kus 4 erinevat ajakirjanikku rääkisid ootustest värskele aastale. Alustati eurost aga minu meelest Eestit isegi ei mainitud. Arutelu käis hoopis selle üle, et kuidas tuleb eurot sellel aastal päästa ja minus tekitas noogutamist ühe araablasest ajakirjaniku (vist oli tema) ennustus, et me näeme euro väärtuse langust. See oleks ka ootuspärane, et pärast Kreeka ja Iirimaa laenupakette tuleks korrigeerida valuutakurssi jeeni, juaani või dollari suhtes.

Ma pean siiski kirjutama, et euro oli meil käibel ka alates 2002. aastast, sest krooni kurss oli selle külge fikseeritud ja meil ei maksa loota, et selles arvelduste sooritamine hakkaks siia tooma investoreid või turiste. Ma loodan, et reformikate katastroofilise valitsemisaja tulemused paistavad ikka selle kollase vahu seest välja ja valijaid ei hullutata ära.