Saksamaal läks kehvemini kui meedia kartis
Selleks korraks siis Eurovisioon üle elatud ja võib tavalise eluga edasi minna. Lihtsalt mainin, et üsna palju aastaid olen sellega seonduvate ürituste vaatamisest kas osaliselt või täielikult kõrvale jäänud ja mul pole kunagi olnud sellele suuri lootusi. Seega pole tõsiselt panuseid sellele ka teinud. Eriti pärast seda kui Eesti saatis Tarmo Leinatamme ja Peeter Oja jubeda lauluga “Leto svet” sinna. Siis hakkas lausa Euroopa ees häbi kui need kaks meest seal klaveri juures tegid liigutusi, mis sarnanesid suguühtele. Pole ka saladus, et osalejate seas tunti neid hüüdnime “piano fuckers from Estonia” all. Nüüd on üks neist Riigikogus ja Eesti rahvas on tema jaoks nüüd klaver ning liigutused tulevad taas kordamisele.
Mis ma arvan seekordsest võistlusest? Mitte kui midagi, sest ei vaadanud laulu valimist, poolfinaale ega ammugi mitte eilset finaali. Teleuudistes nägin kuivõrd kõrgele tõsteti ootused meie laulule. Ma oletan, et saatsime liiga noore laulja sinna ja ilmselt polnud ka lugu suuremale kuulajaskonnale sobiv. Äkki praeguse aja teismelised naudivad seda aga minus ei tekitanud see mitte kui mingeid emotsioone.
Seejuures pole ma mingi marmorist mees, kellel pole tundeid või käituks põhimõttel “mehed ei nuta”. Teate, meestel on ka pisarakanal ja me ikka kasutame seda. Vähemalt mina olen selle korrasolekut vähemalt korra aastas kogenud. Olukordi ei hakka täpsustama aga viimati juhtus see taaskord Urban Symphony laulu “Rändajad” vaatamise peale. Ma ei oska seda ka ise selgitada aga see laul ja video mõjub mulle sedavõrd hinge minevalt, et tugev emotsioon koos pisarakanali testimisega ongi garanteeritud. Ja seda isegi pärast korduvaid vaatamisi ja aastaid hiljem. Kui mäletan õigesti, siis selle laulu 6. koht 2009. aastal Moskvas peakski olema meie üks parimaid saavutusi läbi aegade (oleme 1 korra võitnud ja saanud vist 3. ja 6. koha ka varem). Eriti meeldib mulle rõhutada asjaolu, et tegemist oli eesti keelse lauluga ja Venemaa hindas seda paremuselt kolmandaks ehk andis 8. punkti. Meie poliitikud küll räägivad, et Pronksiöö järel on Venemaa propaganda rünnakud veelgi suuremad kui varem aga tavalised inimesed hääletasid sellele vaatama meie laulu poolt, mille sõnu nad said ilmselt tiitritest lugeda. Seega, selles laulus pidi midagi head olema.
Eesti sai punkte 20 riigilt – Soome ja Slovakkia andsid 12, Island, Läti ja Leedu 10, Venemaa ja Poola 8, Rootsi ja Moldova 7, Iirimaa, Ungari ja Horvaatia 6, Kreeka ja Taani 5, Valgevene, Ukraina ja Aserbaidžaan 4, Küpros 3 ning Saksamaa ja Rumeenia 1 punkti.
http://uudised.err.ee/index.php?06164827
Ma arvan veel seda, et ärgem otsigem tulemuses süüdlast ja toetame Getter Jaani laulmise jätkamist, et ta tegeleks sellega ikka edasi. Temast võiks tulla teine Maarja-Liis Ilus või Lenna Kuurmaa (keda nägin laupäeval vene keeles ETV2 uudistes Getterit kiitmas), kes laulaksid meile ka aastate pärast (aastate jooksul saadud kogemustega) ega kaoks lihtsalt ühe laulu järel ära, nagu juhtus Sandra Nurmsaluga. Eelmisel aastal sai ta 21-aastaselt emaks ja otsustas ilmselt pereelu prioriteediks seada, mis on samuti hea otsus.