Laenukriisist väljumist takistab majanduskasvu puudumine
Äsja tuli teade praeguse kuuma riigi ehk Prantsusmaa majanduse kohta ja selgus, et II kvartalis oli majanduskasv null. Esimeses kvartalis oli kasv 0,9 protsenti, mis oli viimase 5 aasta parim näitaja.
Majanduskasvu puudumise suurim süü on vähene kodutarbimine. Prantsusmaa rahandusminister Francois Baroin hoiatas, et ka teisel poolaastal ei tule kasvu.
Samamoodi hoiatas Eesti Pank, et meie majanduskasv aeglustub kolmandas ja neljandas kvartalis. Näib, et ikkagi tuleb järjekordselt majanduse seiskumine või äkki isegi uuesti langema hakkamine. Väikeste intressidega aastad ei saanud majandust kasvama ja nüüd on raske seda isegi paigal hoida, sest kaelas olevad võlad kisuvad aina allapoole. Muidugi on süüdi laenude intressid, mis ei võimalda paigal seisva tarbimise korral kasumit teenida ega laenu koos intresside tagasi maksta. Seejuures võeti laene just tõusvate tulude ootuses. Äriplaanid tehti olukorraks, kus majandus kasvab aga kui nii pole läinud, siis järgneb massiliselt äriplaanide ebaõnnestumisi.
Lahendust nähakse konservatiivist Prantsusmaa presidendi poolt riigi kulutuste kärpimises. Seda “ravimit” on soovitatud kõikide majanduskriisis riikidele. See ongi ainus ravimeetod, mida IMF soovitab oma klientidele Euroopast kuni Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasiani. Tulemuseks on majanduse täiendav kokkutõmbumine ja soovitule vastupidise efekti saavutamine. Just täna nägin Bloombergis uudist, et Kreeka kärpimised on vähendanud majanduskasvu. Õigupoolest Kreeka majandus kahanes I kvartalis. Nüüd on küsimus ainult selles, et kui palju vähem oleks ta kahanenud ilma selle kärpimiseta. Kulude kärpimine on nagu keskajal haige ravimine aadri laskimisega. Asjad liiguvad ikkagi selles suunas, et rahvusriikide aeg hakkab ümber saama ning asemele tulevad globaalsed korporatsioonid, mis pakuvad samut teenuseid, mis praegused heaoluriigid. Inimesed on jagunenud kaheks. Ühed jõuavad nende teenuste eest maksta ja elavad samamoodi edasi. Teised ei jõua ning nemad asuvad elama slummidesse. Londonis toimuv oli taoliste ilma jäetud inimeste reageering, sest nende vaesus on nii suur, et pole enam midagi kaotada. ETV uudistest kuulsin, et Eesti toimetuleku raskustega lapsed räägivad puulehtede söömisest, sest midagi muud ei ole.