Mõrva-Mart ei sobi Isamaa ja Res Publica liidu esimeheks
Kaitseminister ja patoloogiline valetaja Mart Laar, kes on siiani 2 korda lahkunud valitsusest avalikuks tulnud valetamiste pärast, on nüüd lubanud riigi ründajad maha lasta. Tema täpne tsitaat EÜS-i semudele oli: “Eesti riigi ründajad lastakse maha, seda garanteerin”.
See tuletab meelde 1999. aasta maikuud kui Mõrva-Mart tulistas tookordse opositsiooni poliitiku pildi pihta ja hüüdis seda tehes, et “Kes pihta ei saa on Savisaare sõber”. Koit Pikaro märgib Delfis, et nende möödunud aastate jooksul pole Mart Laar märgatavalt edasi arenenud.
Mul tekkis tunne, et kaheteist aastaga ei ole ta edasi arenenud. Kui seda ütleks mõni rahvuslane, kellel ei ole muud teha, kui käia marssidel, siis ma saaks aru, aga kaitseministrile on see kohatu.
/…/õnneks sellised kaitseministrid ei pea Eestis kaua vastu. Tema arenemistase ei luba olla kaitseminister. Toon näite: kui armeenlane ründas kaitseministeeriumi, siis mitmed inimesed, kes seal juures olid, võtsid seda asja õppuse või naljana, sest särava näoga Mart Laar jooksis edasi-tagasi ja kõik arvasid, et ainult õppuse puhul saavad ministrid nii kohatult käituda.”
Me ei saa ikkagi seda Karen Drambjani tapmist poliitilisest kontekstist kõrvale jätta, sest liialt lahkelt jagasid Mart Laar ja Andrus Ansip intervjuusid ja kasutasid korduvalt ära ministeeriumi kabinetist mõrvatud mehe poliitilist kuuluvust. Eesti ei näidanud ennast õigusriigina. Ministeeriumis korda saadetud teod olid seaduse alusel karistatavad ja nende eest oleks ilmselt saanud vanglakaristuse. Eestit valitsev poliitiline kartell otsustas seda hoopis ära kasutada oma poliitilistes huvides ja õigusrikkuja maha lasta (ometigi on surmanuhtlus keelatud). See näitab, et omakohus on kiirem kui seaduslik kohus. Ma üldse ei imesta selle üle, sest kõige lihtsam juhtum, kus tuleb seaduse alusel kinnitada kohtutäituri poolt toime pandud õigusrikkumine, võtab kohtu menetluses aega ei vähem ega rohkem kui 8 kuud. Saate aru, et nii kaua kulub aega ühel kohtunikul võrrelda asjaolusid ja seaduses kirja pandud teksti. Ilmselt oli süüdi suur töökoormus, sest Eestis on kohtud töötajatega alatäidetud.
Selle Kaitseministeeriumis juhtunu järel on mul tekkinud veel 1 hüpotees. Nimelt saadi ründaja isik teada ning pärast seda ei üritatudki temaga kontakti saada, vaid ta lasti lihtsalt maha. Kuidas seda tehti? Kas on välistatud võimalus, et ta tutvustas ennast ministeeriumi töötajatele või esitas mingisuguse isikut tõendava dokumendi? Ma pole aastaid seal majas käinud ja ei tea, kas seda nõuti või sai tõesti kohe koridori jalutama. Teine võimalus on mobiiltelefoni abil tuvastamine. Kapo saab neid lokaalselt ja reaalajas tuvastada. Selle abil on ka kõik pommiähvarduste tegijad kätte saadud, kes pidasid ennast küll targaks automaadist helistamisel aga võisid olla piisavalt rumalad, et kõndisid sinna mobiiltelefoniga taskus.
Minister on ametis kogu tööpäeva jooksul ega saa pidada ennast inimeste elu ja surma üle otsustajaks. Mõrva-Mart võib ministrina edasi tegutseda, sest nagu ütles Napoleon, “Ära kunagi takista oma vaenlast vigade tegemisel”.
Mida arvab sellest Eesti Üliõpilaste selts ja ennekõike Toomas Hendrik Ilves ning Indrek Tarand? Ootan huviga nende arvamusi Mõrva-Mardi sõnade peale ning kuidas nemad käituksid.