1153 e-valijat tunnis on ligi poole vähem kui 2136 eelhääletajat jaoskonnas

Tänaseks on antud 33% häältest Riigikogu valimistel. See teeb kokku 296 109 valijat. Tunni jooksul hääletas jaoskonnas ligi poole rohkem inimesi kui elektrooniliselt.

Elektrooniliselt sai hääletada 7 päeva jooksul, kokku 153 tundi. Kõik jaoskonnad olid avatud vaid 3 päeva ja 8 tundi korraga ehk 24 tundi kokku. Lisaks oli maakonnas vähemalt 1 jaoskond, kus sai veel lisaks valida 4 päeva jooksul, samuti 8 tundi päevas ehk kokku 32 tundi. Arvutiga hääletajatel oli ligi 3 korda rohkem aega hääletamiseks: 153 tundi. Jaoskonnas sai valida maksimaalselt 57 tunni jooksul.

Kui jagame jaoskonnas käinud ja elektrooniliselt hääletanute arvu tundide arvuga, siis saame üllatava tulemuse, et jaoskonnas käis keskmiselt 2136 valijat ja elektrooniliselt hääletas kõigest 1153. Midagi olulist see teadmine meile ei anna, kuid lükkab ümber väite elektroonilise hääletamise populaarsusest. Jaoskonnas antavate häälte arv oli juba praegu suurem keskmiselt tunni kohta ja koos valimispäevaga saab suurem olema ka kokku paberil antud häälte arv. Ilmselt suhtega 3 paberhäält ühe e-hääle kohta.

See on hea tulemus, sest näitab inimeste valmisolekut teha rohkem kui arvutis klõbistamine ja ilmutada ennast ka valimisi korraldavatele ametnikele. Mugavus on ületatav! See on hea võimalus valijatele, kes elavad ja töötavad välismaal(neid on ca 72 tuhat) või elavad ääremaal, kus ühistranspord võimaldaks valimisjaoskonda minna hommikul ja alles õhtul tulla sealt tagasi(rikub ära terve päeva).

Seekord suutsin fikseerida e-valimise statistika numbrid nende avaldamise järel vähemalt 10 minutilise intervalliga ja sealt saab teha statistikat ka tundide lõikes. Esimesel päeval on mõned pikemad pausid aga see on iluviga.

Esialgu tegin valmis statistika e-häältest päeva kaupa. Arvestus käis südaööks antud häälte või valimiste lõppemise järgi. Päevad ei olnud kõik võrdse pikkusega: esimene oli 15 tundi ja viimane 18. Siit ei tulene, et neid veel mõne tunni pikendades oleks ka praegune erakordselt suur arv hääletajaid veelgi suuremaks kasvanud. Lihtsalt inimestele on omane teha asju vahetult nende avamise järel või siis viimasel hetkel(tunnil või päeval). Siin sees on ka jaoskonnas käinud e-hääletajad, kelle e-hääl läheb tühistamisele.

valimised.ee-valijad-2015

Päeva jooksul e-valijaid 2015. Riigikogu valimistel. Kõige rohkem e-valijaid oli esimesel päeval 38450 ja kõige vähem 3. päeval(laupäeval) 16757. Graafik Virgo Kruve

Esimene ja viimane päev on ka varem olnud osalusrohked. Seekord oli vahepealne mõõn minu arvates väiksem kui varasematel kordadel aga see oli praegu subjektiivne hinnang.

Laksu- ja Kolliamet tegeleb ametiautode kasutamise uurimisega

Ansipism on sedavõrd pingelise eelarvega, et maksuhaldurid on asunud jälitama firmade autode kasutamist. Näiteks nende parkimist firma kontorist eemal.

Varasemast tuleb meelde, et võideldi piiriülese kaubandusega Venemaa suunal, kus kütus, tubakas ja alkohol on odavamad. Asi läks nii absurdseks kätte ära, et piirile tekkisid järjekorra registreerimine ja nõuti tasu maksmist parkla kasutamise eest ka siis kui mingit järjekorda ei olnud ja oleksid saanud kohe piiripunkti sõita. See oli just Kagu-Eesti nähtus, kus ilma parkla tasuta ei lastudki piirile, sõltumata tegelikust järjekorrast.

……>
Sent: Thursday, February 12, 2015 4:27 PM
Subject: OÜ

Austatud (………….) OÜ esindaja, Edastame Teile käesoleva e-kirjaga Teie nimele krüpteeritud meie 12.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030444-1 ja vaatluse protokolli koopiad. Dokumentide dekrüpteerimiseks kasutage ID-kaarti.
Tulenevalt asjaolust, et vaatluse läbiviimisel ei olnud võimalik Teilt kohapeal selgitusi saada palume vastata alljärgnevatele küsimustele:

1. Palume selgitada, miks oli sõiduauto registrimärgiga xxxxxx pargitud Spordiklubi MyFitness parklasse?
2. Palume selgitada, kuidas Spordiklubi MyFitness parklasse tehtud sõit
on seotud OÜ ettevõtlusega?
Palume kirjalik teave edastada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 18.02.2015.

Allikas: Atso Matsalu facebookis

Selle kõige juures lubavad erakonnad tõsta alampalka ja selle läbi ka keskmise palga tõusu. Kui riigis oleks piisavalt raha, mille liikumist maksustada või mille paigutamine tooks riigile maksutulu, näiteks sarnaselt ehitusbuumi aegadele, siis ei peaks maksuametnikud pidama arvestust sõiduautode parkimise kohta Tallinna parklates.

Samamoodi tekkisid teede äärde kiiruskaamerad, sest need teenivad ennast trahvidega tasa ja jääb isegi üle. Ainult, et rahvas kohaneb ja muutub õiguskuulekamaks, kasvõi kaamerate piirkonnas ja see langetab trahvide tulu. Riik reageerib sellele omakorda uute trahvide ja koormiste väljamõtlemisega. Näiteks hakkab soosima Eestis aktsiisiga maksustatud kaupade ostmist ja võitlema piiriülese kaubandusega, et teisest riigist ei toodaks odavamat kaupa sisse.

Just täna arutati Riigikogus seaduse muutmise eelnõu, et õliküttega koduomanikud ei peaks uue aktsiisimäära jõustumisel oma senist kütust paagist välja pumpama, seda üle mõõtma ja selle alusel aktsiisi juurde maksma. See nõue jääb kehtima juriidilistele isikutele. Kuidagi tobe, et kord aktsiisiga maksustatud kütus tuleb tarbijal lisamaksuga koormata ning seda aja- ja rahakulu keegi talle ei hüvita.

Keskerakond läheb valimistele diletantidega kaotama

Nägin esimest Keskerakonna reklaami 1. märtsi valimiste teemal. IRL alustas oma reklaamidega juba mullu oktoobri lõpus (20. oktoobrist), siis tegi Reformierakond oma Ämari klipi ja alustas ka SDE. Vaid Tallinna linnavalitsus maksis Savisaare jõulutervituse klippide eest(uisutamine) detsembris ja jaanuari alguses.

Pärast aastavahetust jätkati IRL-i klippide näitamist, Reformierakond tegi uued klipid Rõivasega ja SDE klipid lapsetoetuse teemadel. Praeguseks on jäänud eelhääletamiseni 10 päeva ning alles nüüd alustab Keskerakond kampaaniat. Kas nad tõesti arvavad, et hiline start veel muudab midagi?

See klipp, mida täna Tallinna TV pealt nägin, oli filmitud vaatega Toompeale. Algas võõrkeelsete uudistega ja võrdlusest Läti ja Leeduga. Kogu selle reklaami jooksul ei saa me teada, mida nad siis teisiti teevad.

Edgar Savisar ja poliitilised diletandid: Rene Toomse, Peeter Ernits, Tarmo Kriis ja Oudekki Loone.

Keskerakond ei võida valimisi, sest nende kaadripoliitikud jooksevad ära teistesse erakondadesse. Aseesimehed Sven Mikser ja Peeter Kreitzberg olid neist tuntuimad. Nüüd on Sven Mikser SDE esimehena võimalik tulevane peaminister. Mullu suvel olid nad kaotanud 100% oma saadikutest Euroopa parlamendis(Siiri Oviir, Vilja Savisaar-Toomast) ja vähemalt 27% ehk iga 4. esindaja Riigikogus. Valimiste järel said nad 26 kohta aga praegu on fraktsioonis vaid 19 liiget.

Selles täna nähtud reklaamis ei olnud ühtegi senist poliitikut, vaid erakonna esimees ja 4 poliitilist diletanti. Neil pole poliitilist kogemust ega mainet poliitikas tegutsejana. Kui see pole nimekaim, siis Peeter Ernits on kandideerinud 5 korda alates 1992. aastast ja viimati 2011. aastal Riigikokku Rahvaliidu nimekirjas aga parim tulemus on hiljutine 810 häält. Ta pole isegi häältemagnet! Ühe korra on kandideerinud Oudekki Loone, kes mullu kevadel sai Euroopa Parlamenti kandideerimisel üle Eesti 1082 häält. Oleks üllatav kui ta nüüd saaks sellest rohkem, sest ringkond on väiksem ja konkurente palju rohkem. Tarmo Kriis kandideeris 2013. aasta kohalikel valimistel Eesti Reformierakonna nimekirjas Hiiu vallas ja osutus valituks aga ma arvan, et see on nimekaim. Igatahes pole vallavolikogu 2 aastane töö piisav, et nüüd parlamenti saata. Rene Toomse on täiesti puhas leht ja pole varem poliitikas olnud ega kandideerinud.

Eelmiste valimiste järel oli Keskfraktsioon suurusel teine aga praeguseks langenud SDE-ga samale pulgale ning jääb viimasele kohale. Kuigi ametlikult on mõlemal 19 liiget, siis SDE on saanud juurde endisi KE liikmeid, kes ei saa fraktsiooni kuuluda aga hääletavad nendega ühiselt. Sellel põhjusel ongi neil rohkem liikmeid kui 19.

Keskerakonna diletante iseloomustab nende hiline liitumine erakonnaga(Loone on olnud pikimalt aga ikkagi vaid aasta) vahetult enne valimisi. Nad ei ole kirjutanud poliitilisi artikleid ega avaldanud toetust KE seisukohtadele, vähemalt mitte tähelepanu pälvivalt. Nad ei ole esinenud KE esindajatena eelnevatel aastatel raadios ja televisioonis peetud debattidel. Kui tuua võrdlus spordiga, siis meil oli võistkond, kes treenis eelnevatel aastatel ja saavutas mingisuguse taseme aga võistluseks otsustas treener tuua välja täiesti uued inimesed, kelle sportlikke saavutusi keegi ei tea ja nende ainus väärtus ongi uudsus, mida võib nimetada ka võhikluseks. Riigi juhtimine ja laiemalt poliitika ei ole selline ala, millele võib lülitud kiirkursusega 2 nädala jooksul. See vajab pidevat kursisolekut, mäletamist ja aastate pikkust osalemist. Keit Pentus oli korduvalt kandideerinud ja ikkagi toodi 2003. aastal välja kui uus valik. Nüüd tahab KE tuua poliitikasse võhikud ja öelda, et meie tuhande aktiivsema liikme hulgas ei leidunud selleks väärilisi inimesi. Mis mõte on üldse erakonna heaks aega panustada kui valimisteks tuuakse uued inimesed väljast?

2011. aastal proovisid Eestimaa Rohelised lõtvade sidemetega saada endale kandideerima inimesi, kes ei olnud senise poliitilise süsteemi osaks. Neil ei läinud hästi. Põhjus oli kindlasti selles, et eelnevatel aastatel olid erakonnas sisetülid ja käärimised, koos valuliku äramineku ja väljaviskamistega.

Valimised on justkui olümpia, millel hea tulemuse saavutamiseks peaks olema ette näidata eelnevate aastate saavutusi. Niisama pole mõtet seal starti minna, sest üllatusi ja imesid ei juhtu. Vanade poliitikute väljateenitud riigi toetus raisatakse uutele ja tundmatutele nimedele, kuigi selle võiks panustada senistele inimestele.

Minu kindel otsus on seekord jätta liberaalide poolt hääletamata, sest KE ja REF kisuvad ainult üksteisega tüli ning on kaotanud ettekujutuse probleemide lahendamisest. Ma ootan kvaliteetset juhtimist, mitte poliitika muutmist läbikäiguhooviks. Kokaks ja trammijuhiks võib saada kiirkursusega aga riiki juhtima ja raha jaotama saab usaldada vaid pikemalt oma pühendumust näidanuid.

Leedu sai euro ja eurohaiguse, mis tapab SKP

Viimane Balti riik on langenud eurohaiguse kätte. Leedu võttis 1. jaanuaril 2015 kasutusele euro ja loobus oma iseseisvast rahapoliitikast. Nüüd oleme osa võõrast ja kaugest riigist juhitavast rahapoliitikast, mis teeb äärealad veelgi vaesemaks.

Kreeka ja Portugal peaks olema piisavad näited, et euro kui raha on halb ning perifeerias see ei toimi. Kohalik eliit kasutas seda “projektideks”, mis ei loonud töökohti ega väärtusi teistega kauplemiseks. Nii maanteede asfalt, ehitiste betoon või maha maetud kaablid ja torud on kõige ehtsam kulu, mitte mingil juhul tulu ega 0-investeering. Avalik sektor ei osale kaupade või teenuste ekspordis ehk ainus turg on riigi siseturg. Eesti rahva muuseum, Mäo ristmik, Muuga konteinersadam, Kiisa reservelektrijaam või Rail Baltica on kõik sellised eliidi projektid, mis võtavad ära ühiskonnalt raha ja panevad selle kasutult seisma. Samamoodi on ka uute rongide ja trammidega, mis annavad väga vähe juurde võrreldes nende kordi suurema hinnaga kasutusele võtmiseks või käigushoidmiseks. Rooma impeeriumi languse üks põhjusi oli ka sama, sest valitsemine oli läinud keeruliseks ja raha vajati projektideks, mille kasu või lisaväärtus oli kaheldav. Sellistes tingimustes tundus barbarite sissetung sugugi mitte halva arenguna, sest maksud langesid, kuna nende vallutajate riigikorraldus oli lihtsam. Muidugi saadi ka teenuseid vähem tagasi. Kui palju väärt on teadmine, et kusagil sõidavad uued rongid, tehti megasuur Mäo ristmik, Tartusse tehakse soojendusega lennuväli(ERM) või riik lõhestatakse Tallinn-Pärnu suunal Poola viiva raudteega pooleks?

Kuulasin Henrik Hololei intervjuud Vikerraadios. Minul ei ole enam illusioone Euroopa Liidu suhtes, tema saab sealt palka ning räägib vaid positiivsest. Nii tekkibki lahkheli tema räägitu ja minu tähelepanekute vahel. Avalik-õiguslikus meedias saavadki sõna vaid Euroopa Liitu jaatavad inimesed, probleemid vaikitakse maha või neid naeruvääristatakse. Ainsad kriitilised kajastused on olnud ETV filmides, mis valmistatud mõnes teises liikmesriigis. Kui Juhan Partsi valitsus tegi kampaaniat EL-i referendumile, siis raha anti ka vaid “JAH” kampaaniale ning linnad olid täis Partsi plakateid “Jah, me tuleme.” Nende autor oli hiljem pedofiilia ja lapsporno filmimise eest süüdi mõistetud Kaur Hanson, kes tegi IRL-i kampaania “Õnn ei ole rahas” 2007. aastal või lastekaitse teemalise “Ära löö last.”

Euro on see vahend, millega eurokraadid ehk Euroopa bürokraadid maksustavad inimeste tööd(eurodes küsib riik makse), maksavad avalikus teenistuses töötajatele palku ning juhivad riigi kulutusi teenuste osutamiseks. Eelmine aasta jäi minule meelde kui rünnak krüptoraha Bitcoin vastu, sest nii EL kui USA peavad säilitama raha kasutamises euro ja dollari monopoli.

Eesti läks eurole üle 2011. aastal ja koos sellega on tulnud ka SKP kasvu vähenemine. Ilmselt möödunud aasta tuli päris nulli lähedal, äkki natuke positiivsel poolel.

Eesti SKP langeb pärast € kasutusele võtmist.

Eesti SKP kahaneb eurole ülemineku pärast.

Eesti SKP kahaneb euro kasutusega alates 2011.aastast. GDP of Estonia is in constant decline after adoption of euro in 2011. Graafik Virgo Kruve, andmed Eesti Pank.

See ei ole juhus, et pärast eurole üleminekut 2011. aastal asendus 9,6-protsendine kasv tagasihoidliku 3,9 protsendiga. Valitsuse moodustanud Reformierakond ja IRL ei suutnud majandust juhtida isegi olukorras, kus 1/6 eelarvest tuleb Brüsselist toetustena.

Twitter läheb prügikasti

Minul sai kannatus otsa ja loobusin twitteri e-mailide vastuvõtmisest. Lisasin serverisse filtri, et kõik kirjad, kus saatjana esineb twitter, lähevad hülgamisele ehk need kustuvad.

141127twitter-discard

Twitter sai e-maili filtri discard, sest loovad mõttetut spam infot.

Lääne meedias on twitter sage allikas sotsiaalmeediast pärinevatele uudistele, Eestis ja muudes mitte inglise keelsetes kanalites kohtab seda vähem.

Ma mõistan nende soovi inimeste tähelepanu saada ja neid oma teadetega aktiveerida. Tänu neile nägin, et Kadrioru lossi arvutitel ei ole alkolukku ja tekste lendab nagu muda klaasile. Ühest loetud kirjatööst jäi mulle meelde mõte, et poliitikud on kasutanud kõiki tehnoloogilisi uuendusi oma sõnumi reklaamimiseks, juba alates grammofonist.

Twitter oli sotsiaalmeedia vorm aga on muutunud äriks, mis kasutab inimeste tekste spam e-mailide saatmiseks. Temale kulutatud aeg on raisatud aeg. Seda kiidavad vaid need, kes on seotud reklaami ja asjade turundamisega. Füüsiliste inimeste hulk, kes twitterit kasutavad, on saavutanud lae ja enam ei kasva. Küll suureneb robotite aktiivsus, mis kasutavad inimeste tekstide osi ja loovad ristviiteid.

Twitter on piiratud oskustega kasutajatele ehk inimestele, kelle teadmised ulatuvad konto registreerimiseni ja sinna sisu loomiseni. Nad ei suuda luua endale päris oma lehte, kuhu tuleksid inimesed seal oleva sisu pärast. Kindlasti on selline viis odavam. Olla üks lehekülg suurest kataloogist ja mitte omaette raamat.

Lõpetuseks selgitan ka pealkirjas toodud sõna prügikast. Varem oli twitter kuni 140 tähemärki puhast teksti, mida ei saanud vormindada. Nüüd on lisaks #tägidele ka piltide ja video lisamise võimalus, mis teeb ta sarnaseks teistele teenustele. Vormi nimi on mikroblogi. Piiratud suurusega ekraanidel võib see isegi elus püsida(nutitelefonides) aga ilmselt mitte eriti pikalt. Asemele tulevad teised erineva nimega lahendused (app´id), mis lasevad samamoodi piiratud mahuga teksti saata. Selle jaoks ei ole enam vaja siduda ennast USA firma teenusega. Tundub, et sotsiaalmeedia mudel on üldse väga lühikese elueaga ja kopeerimise ning kloonimise võimalused teevad sellest lühiajalise nähtuse.

Malaisia MH17 tulistas alla Ukraina hävitaja

Vene TV näitas pilti satelliidilt, millel justkui MH17 reisilennuk ja sellest eemal väiksem hävituslennuk, koos väljalastud raketi suitsujäljega. Kahju, et hiljutine raport süüdlast ei nimetanud. Jutt oli venelastelt, et piloote tulistati kuulipildujast(foto paljudest aukudest kabiini seinas), toimus dekompressioon (leitud hapnikumaskiga surnukeha) ja lõpuks reisilennuk hävitati õhk-õhk raketiga. Varem on venelased hävituslennukist rääkinud radarite andmete alusel(lennukite kõrguse-kauguse muutused). Praegune pilt olevat tulnud USA-st e-mailiga(võltsingu oht).

141116sky-lennuk

SkyNews kaader hävituslennukist ja välja tulistatud raketi suitsujäljest. Tehtud satelliidi poolt Ukraina kohal ja tervel fotol oli näha ka reisilennuk, väidetavalt MH17. See praegune on väikse ala suurendus. Suurepärane kaader, aasta parim foto kui on ehtne.

Kui mul on valida venelaste väide, et MH17 hävitati Ukraina hävituslennuki raketiga või Pentagoni lendas 11. septembril 2001 reisilennuk 64 reisijaga(puuduvad rusude pildid/videod) siis ma usun venelasi, sest neil on fotod kahjustustest vrakil ja ukrainlastel vaid lavastatud/nuhitud telefonikõne mässulistelt “lasime suure lennuki alla, ainult tsiviilsikute laibad, BUK sõitis üle piiri Venemaale tagasi.” Isegi meie rahapesijad rääkisid koodsõnades aga näe, leidub separatiste, kes kõik välja lobisevad. Siim Kallase kätel on ka veri, sest temale allus Eurocontrol, mis määrab lennukoridorid sh üle sõjatsooni, kus madalamal kukuvad alla Ukraina sõjalennukid.

Pea kaotanud poliitikud otsivad uusi toole

Erakondade reetmine on saanud sisse hoo, mis mind teeb sõnatuks. Varem ehk aasta tagasi olid erimeelsused näha, lugeda ja kuulda pikalt, kuni lahkuti. Nüüd läksid Aivar Riisalu ja Eerik-Niiles Kross erakonnast ära ootamatult.

Minu poliitiline mälu on pikk ja sinna mahuvad kõik selle sajandi valimised (10) ning referendum. Praegu on valimisteni jäänud 4 kuud ja juba käib aktiivne kampaania, justkui kandidaadid oleks juba paigas. IRL teeb mitu nädalat televisioonis reklaame. Raadio, ajalehtede ja portaalide kohta ma ei tea, sest ei tarbi neid. Ühelgi varasemal korral ei ole samal ajal käinud sellist ülejooksmist ja erakonda astumist, millega kaasneks televisioonis tutvustamine. Viimasel ajal on tekkinud halb komme, et erakonda astumine viib ETV “Ringvaate” saatesse. Nii oli Laaneotsa, Kerdi ja nüüd Nikolai Novosjoloviga.

Ma pean ikka veel korra üle kirjutama, et varem olid erimeelsused isikute vahel aimatavad, nüüd minnakse tuimalt uude parteisse. Ma olen vaadanud kõiki selle ja pooli eelmise parlamendi koosseisu istungitest ning näinud ja kuulnud nii mõndagi. Erakonna reetmisega seoses tuleb mulle meelde Aivar Riisalu, kes läks 2012. aastal pärast Rainer Vakra, Vilja Savisaar-Toomasti, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Siiri Oviiri, Inara Luigase, Denis Boroditši ja teiste tuntud poliitikute reeturlikku käitumist pulti ja rääkis, mida tema oli teinud. Ta olevat läinud Edgar Savisaare juurde ja öelnud, et tema tahab nüüd Savisaare pärast lahingusse minna, et palun saada teda eesliinile. Tema ei vea alt, erinevalt neist teistest. Nüüd tegi mees hüppe IRL-i, justkui desertöör, kes valib endale teise mundri ja armee. Ise tahab veel olla kaitseliidu liige. Ma oleksin sallivam ülehüppajate suhtes kui nad lahkuksid ka erakonna järel neile antud kohast valitavas kogus, olgu siis volikogus või parlamendis või firmade juhatuses. Kahjuks vahetavad nad ainult parteilist kuuluvust, jättes alles kõik selle eelmise erakonnaga saadud hüved.

Tänane Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi reeturlik hüpe IRL-ist ära oli minule täielik üllatus ja arusaamatus. Ma mäletan neid mõlemaid 2013.  aasta kohalike valimiste kampaaniatest kui sageli televisioonis reklaamitud isikutena (eriti Kross), kellel oli ka välireklaamide kampaania. Juba suvel lahkus Ene Ergma, kes oli maikuu valimistel üks väheseid IRL-i poliitikuid, kellel olid oma telereklaamid ja väliplakatid, peale Tunne Kelami. Midagi tehti ka teistele peale nende aga ikkagi väga vähe.

IRL ei meeldi mulle aga nende tuntud nimede likvideerimine on ka ebameeldiv. Just tuntuks saanud poliitikud hülgavad programmi ja aatekaaslased, mis minule kui valijale annab väga selge signaali sellest erakonnast eemale hoida. Kui lahkuvad juhid, siis on süsteemis midagi mäda, mingi rike, mida me veel ei tea.

Hüppan nüüd mõned mõtted edasi, ilma neid avaldamata ja teen kohe kokkuvõtte. Meil on parlamendis 4 kartelliparteid, mis näiliselt vastanduvad aga tegelikult on liikmete jaoks ühetaolised. Toimub liikumine Keskerakonnast SDE, IRL-i ja Reformierakonna liikmeks, IRL-ist Reformi ja ilmselt ka Reformist ära mujale. Lisaks käib võhikute juurdetoomine poliitikasse: Maris Lauri saab üleöö ministriks, vehkleja Novosjolov hakkab kandidaadiks, jne. See on midagi sarnast kui kooli tulevad õpetajaks võhikud ja hakkavad siis õpetama. Võrdlus on täiesti kohane, sest samamoodi kui õpetaja juhib klassi eest õpilasi, peavad poliitikud olema teejuhiks ühiskonnas. Panema paika eesmärgid, leidma vahendid nende teostamiseks ja lõpuks ka õigustama enda olemasolu, et ühiskond püsiks koos ning alluks nendele.

Aktiivne kampaania on alanud

Mulle tundub, et parteidel pole muud ideed kui vaesust ümber jagada: tõstame maksuvaba tulu, langetame tulumaksu protsenti (dividendidele), tõstame alampalka, anname tasuta praamiliikluse või maakondade bussiliinid.

Ükski neist ei anna töötajale midagi, mida ta ise ei oleks välja teeninud. Me elame nagu tiigis ja arutame, kuidas väiksemad kalad võiksid ka kosuda ega jääks alamõõdulisteks (palgavaesus ehk töötab ja saab abirahasid) aga veel pole selleni jõutud, et suletud süsteemile on vaja lisaaineid, et midagi saaks kasvada(EL-i liitumise järgne laenubuum välisriikide pankade poolt). Saame küll 1/6 eelarvest Brüsselist aga see läheb betooni, asfalti ja torudesse ning ainult väike osa tuleb palgarahana inimestele. Meenutan järjekordselt seda “viime Eesti viie rikkama hulka” lubadust, et see tähendaski inimest välismaale viimist. YLE1 pealt oli saade M.O.T. kus räägiti Soome laenatud 100 000 töötajast.

Nende inimeste lahkumine tähendab riigile punase kaardi näitamist, sest nad ei saa ennast siin teostada ja peavad valima mõne teise keeleruumi. Eestist on muidugi alati lahkutud. Venemaa impeeriumi ajal mindi maad nõudma Krimmi või Abhaasiasse või Siberisse. Nüüd minnakse Euroopasse ja kaugemalegi. Inimene otsib ikka paremat elukohta ja seda ei saa pahaks panna. Ometigi peaks omakeelne riik tähendama, et suudame ise oma rahva koos hoida ja ideaalis teha ahvatlevaks ka teistele tulla soovijatele.

Internetis nuhkimine saab ainult kasvada

Sattusin vaatama YLE1 pealt ameeriklaste filmi, mis rääkis Edward Snowdeni paljastatud internetis nuhkimise ja salvestamise võrgustikust. Kõik suured on selle osalised: Facebook, Skype, AOL, jne.

Selles filmis oli üks AT&T töötaja, kes juba 2002. aasta paiku leidis oma tööandja (USA suurim sidefirma) ruumidest ühe ukse, millel puudus käepide ja kuhu viivad kaablid tulid otse nende keskusest. Tegi neid uurides järelduse, et firma oli võimaldanud kogu oma liiklust kopeerida. Sellest tuleb ka nuhkimise programmi nimetus PRISM, mis on inglise keeles prisma ehk klaasist kolmnurk, mis jaotab valguse (sidekaablis) kaheks. Sellist kopeerimist ei saa pealtkuulamisena tuvastada. Lihtsalt kogu võrguliiklus on jagatud nuhkijatele.

Ka Eestis toimub samasugune KOGU sideliikluse kopeerimine eraldi seadmesse, mida edasi juhib meie vastuluure. Olen sellest juba varem kirjutanud, kuidas KAPO nuhib internetis ja telefonides:

Elektroonilise side seadus §113.
(5) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

Ka filmist tuli välja, et NSA oli kasutanud oma nuhkimistöös ühte vana president Nixoni aegset käskkirja, mis oli valminud interneti eelsel ajal. Nad sundisid sellega sideteenuse pakkujaid andma ligipääsu oma võrgule ja klientide andmetele.

Interneti salvestamine on järjest odavam, sest andmekandjad muutuvad odavamaks ja suuremaks. See on justkui ajamasin, millega saab minevikku tagasi minna ja uusi juhtlõngu leida. Näiteks füüsiliste inimeste kohtumine on ajas ja ruumis kordumatu sündmus, mida ei saa hiljem samamoodi taaslavastada. Virtuaalses maailmas saab talletada ja taasesitada kõik vahetatud infoühikud, lisaks otsida märksõnade või etteantud parameetrite (IP aadress) järgi lisainfot.

Vaatan just praegu kõrvalt TTV pealt filmi, kuidas jälitati Usama bin Ladini organisatsiooni tippjuhte (Zawahiri). Mis andis mulle mõtte, et siseriiklik politseiriik koos nuhkimisega on loodud selleks, et ühiskond püsiks koos ja selle eliidile ei esitataks väljakutset mõne teise inimeste grupi poolt. KAPO tegeleb praeguste juhtide võimu garanteerimisega, et uusi parteisid ei tuleks juurde ja keegi ei kõigutaks paati, milles istuvad koos koalitsioon ja opositsioon.

Ajaloos on ka varem esinenud tsivilisatsioonide kokkuvarisemist, kus varem sõdu pidanud, epideemiaid ja loodusõnnetusi üle elanud või suuri ühiskondlikke muutusi üle elanud ühiskonnad on järsku hukkunud(langenud). Justkui inimesed oleks käed rüppe lasknud ja öelnud, et ma enam ei viitsi, las lõpp tuleb. Kas võib olla, et ka meie Lääne demokraatia on jõudnud selleni, kus kodanikke tuleb hirmutada terroristidega, et nad oleksid hirmul ja valmis töötama järgmised 25-40 aastat, et saaks tasutud riigile võetud välisvõlg EGA hakkaks kahtlema kogu riigikorralduse mõttekuses? See oleks midagi sarnast Lääne-Rooma langusega, mis oli oma laienemise ja ülalpidamise kuludega (nagu tänapäevalgi teede ehitamine ja infrastruktuur veele) pannud maksumaksjatele (põlluharijatele) nii suure koorma, et nad ei olnud valmis elu hinnaga võitlema madalama arengutasemega barbarite vallutuse vastu. Nad vallutasid alad ja pakkusid märksa väiksemate maksude eest ainult eluks hädavajalikke avalikke teenuseid(korrakaitse, vallutajate-rüüstajate eemalhoidmine).

Ükski terrorist ei prooviks riiki kukutada ettepanekuga, et ehitame raudtee Poola(Rail Baltic), mis kulutab suure osa terve aasta jooksul tehtavatest rahapaigutustest. Ometigi meie valitsus just seda teed läheb, sest nad mõõdavad oma edukust betooni, torude ja asfaltiga ehk mida suuremad projektid, seda suurem saavutus ja järelikult ka märk edukalt toimunud juhtimisest. Rail Baltica on justkui Egiptuse püramiidid, mis omasid tähtsust eliidile (said siduda usuga tähtedesse) aga põlluharijate elu muutsid hoopis vaesemaks ega parandanud ühegi vaese inimese elukvaliteeti. Mis viib kummalise järelduseni, et terroristide võimuletulek tooks kaasa maksukoormuse languse, sest neil ei ole taga suurt parteivõrgustikku, kes tahab töökohti ega ka lubadusi üha kallimate ja sisutühjate projektide läbiviimiseks.

Just sellise tõe takistamiseks tulebki kogu interneti liiklus salvestada, et sealt välja sõeluda need infokillud, mis võivad ühiskonnas esile kutsuda muutusi, milleks eliit ei ole valmis. Salakuulajad on olnud kõigil valitsejatel, lihtsalt enneolematu on 21. sajandi võimalus pealtkuulata kõigi kodanike kõiki (elektroonilisi) vestlusi. Seda ei saa ka otseselt salakuulamiseks nimetada, sest luurajad loevad ja kuulavad ju kopeeritud andmeid, mitte neid, mis läksid adressaadile. See on selline olukord, et kirjutate paberil kirja aga selle all on kopeerimispaber ja selle all teine kirjapaber, mis läheb teie teadmata kolmandatele inimestele lugemiseks.

Arvamusfestival on kapitalistlik paraad ENSV järgsel ajal

Kirjutan seda 2. Arvamusfestivali eelõhtul. Jälgisin ja salvestasin esimese ülekannet ja tean mida oodata. Tulin mõttele, et see meenutab ENSV aegset paraadi, kus poodiumile toodi juhid, loosungid ja lipud. See on samavõrd debateeriv kui raadio.

Midagi sarnast hakkab toimuma 15. ja 16. augustil Paides, kus parlamendis esindatud erakonnad on väljas oma telkidega, maskottidega (valitud kohtadel olevate poliitikutega), kes võivad olla õhupallide eest(nendega koos saab pilti teha) ja kindlasti on seal flaierid, trükised ja loosungid nende senise tegevuse õigustemiseks ja tehtud vigade eitamiseks.

See ei ole debati pidamise koht, sest kõik peavad oma näo säilitamiseks ja poliitilise usutavuse hoidmiseks jääma oma seniste väljaütlemiste juurde. Selle tõttu ei tehta seal ka avalikuks mõtteid, mis ei ole keskmisele inimesele vastuvõetavad. Ilmselt jäädaksegi isegi sellest allapoole ohutusse tsooni.

See on samavõrd debateeriv kui raadio. Parimal juhul kuuled kahte või enamat inimest vestlemas, tavaliselt on see saatejuhi monoloogi kuulamine ning ainult 10 minutit ööpäeva jooksul saab Vikerraadio eetrisse sattuda ka inimene rahva hulgast. Ma pean ütlema, et helistajate seast olen ma leidnud huvitavamaid lauseid kui neilt, kes käivad aastast aastasse erinevates telekanalites oma juttu rääkimas. Võtame kasvõi välispoliitika. ETV põhjal jääb mulje, et peale Mihkelsoni, Paeti ja Herkeli ei olegi kedagi. Mõnikord olid ka Mikser, Meikar, Liik, Nutt. Viimastel aastatel on see valik muidugi mitmekesistunud ja lastakse rääkima ka inimesi, kes on palgatöötajad mingis riigi finantseeritavas asutuses, mis on loodud vaid kõlava nime pärast, sest teistes riikides on ka midagi sarnast.

Tutvusin kava ja teemadega ning arvan, et see on üks vahefinišš teel märtsikuu valimistele. Minule kui poliitikast huvitujale on see kindlasti jälgimist vääriv üritus (kui ülekanne on mõistliku mahuga) aga neile, kes valimas ei käi või poliitilist eelistust ja teadlikkust ei oma, saab see olema sama igav kui kinos reklaame näidata filmi asemel.

Need 2 päeva võiksid olla see aeg, mis õigustab ETV2 loomist aga kahjuks nad ülekannet ei tee. Ma mäletan ja tean, et 2009. aasta mõttetalgutelt tegi ETV2 ülekandeid, sest need on mul ka salvestatud (kusagil). Tookord oli arutelu tõesti debatt, kus osalejad said kaasa rääkida, mitte Juhan Partsi valitsuses suhtekorraldajaks olnud Kristi Liiva üritusel, kus räägitakse laval ja rahvas on publik sellele etendusele. Soovitan õige arvamuse väljaselgitamiseks leida ka mingi mõõdik, et oleks nagu spordis kohtade jagamine. Näiteks mõõta aplausi kestvust või tugevust esinejale. Või jagada kuulajatele elektroonilised hääletamise puldid, nagu tehti Rahvakogu üritusel Lauluväljakul.

Lõpetuseks pean vajalikuks öelda, et rahvakogunemisi on poliitikud alati ära kasutanud rahvaga manipuleerimiseks ja enda müügitöö tegemiseks, lihtsalt aja jooksul on meetodid ja tehnilised vahendid muutunud. Las olla ka see Arvamusfestival. Tänastes uudistes oli juttu, et tööga hõivatute arv on eelmise aastaga võrreldes langenud ja me olevat jõudmas juba töötegijate piirini, kus enam pole töötuid, sest ka nende registreeritud arv on järjekindlalt langenud (tegelikult muidugi statistilise pettusega). Seega on meil töö ja leivaga kitsas, saagu siis vähemalt palju arvamuste tsirkust.