Leedu sai euro ja eurohaiguse, mis tapab SKP

Viimane Balti riik on langenud eurohaiguse kätte. Leedu võttis 1. jaanuaril 2015 kasutusele euro ja loobus oma iseseisvast rahapoliitikast. Nüüd oleme osa võõrast ja kaugest riigist juhitavast rahapoliitikast, mis teeb äärealad veelgi vaesemaks.

Kreeka ja Portugal peaks olema piisavad näited, et euro kui raha on halb ning perifeerias see ei toimi. Kohalik eliit kasutas seda “projektideks”, mis ei loonud töökohti ega väärtusi teistega kauplemiseks. Nii maanteede asfalt, ehitiste betoon või maha maetud kaablid ja torud on kõige ehtsam kulu, mitte mingil juhul tulu ega 0-investeering. Avalik sektor ei osale kaupade või teenuste ekspordis ehk ainus turg on riigi siseturg. Eesti rahva muuseum, Mäo ristmik, Muuga konteinersadam, Kiisa reservelektrijaam või Rail Baltica on kõik sellised eliidi projektid, mis võtavad ära ühiskonnalt raha ja panevad selle kasutult seisma. Samamoodi on ka uute rongide ja trammidega, mis annavad väga vähe juurde võrreldes nende kordi suurema hinnaga kasutusele võtmiseks või käigushoidmiseks. Rooma impeeriumi languse üks põhjusi oli ka sama, sest valitsemine oli läinud keeruliseks ja raha vajati projektideks, mille kasu või lisaväärtus oli kaheldav. Sellistes tingimustes tundus barbarite sissetung sugugi mitte halva arenguna, sest maksud langesid, kuna nende vallutajate riigikorraldus oli lihtsam. Muidugi saadi ka teenuseid vähem tagasi. Kui palju väärt on teadmine, et kusagil sõidavad uued rongid, tehti megasuur Mäo ristmik, Tartusse tehakse soojendusega lennuväli(ERM) või riik lõhestatakse Tallinn-Pärnu suunal Poola viiva raudteega pooleks?

Kuulasin Henrik Hololei intervjuud Vikerraadios. Minul ei ole enam illusioone Euroopa Liidu suhtes, tema saab sealt palka ning räägib vaid positiivsest. Nii tekkibki lahkheli tema räägitu ja minu tähelepanekute vahel. Avalik-õiguslikus meedias saavadki sõna vaid Euroopa Liitu jaatavad inimesed, probleemid vaikitakse maha või neid naeruvääristatakse. Ainsad kriitilised kajastused on olnud ETV filmides, mis valmistatud mõnes teises liikmesriigis. Kui Juhan Partsi valitsus tegi kampaaniat EL-i referendumile, siis raha anti ka vaid “JAH” kampaaniale ning linnad olid täis Partsi plakateid “Jah, me tuleme.” Nende autor oli hiljem pedofiilia ja lapsporno filmimise eest süüdi mõistetud Kaur Hanson, kes tegi IRL-i kampaania “Õnn ei ole rahas” 2007. aastal või lastekaitse teemalise “Ära löö last.”

Euro on see vahend, millega eurokraadid ehk Euroopa bürokraadid maksustavad inimeste tööd(eurodes küsib riik makse), maksavad avalikus teenistuses töötajatele palku ning juhivad riigi kulutusi teenuste osutamiseks. Eelmine aasta jäi minule meelde kui rünnak krüptoraha Bitcoin vastu, sest nii EL kui USA peavad säilitama raha kasutamises euro ja dollari monopoli.

Eesti läks eurole üle 2011. aastal ja koos sellega on tulnud ka SKP kasvu vähenemine. Ilmselt möödunud aasta tuli päris nulli lähedal, äkki natuke positiivsel poolel.

Eesti SKP langeb pärast € kasutusele võtmist.

Eesti SKP kahaneb eurole ülemineku pärast.

Eesti SKP kahaneb euro kasutusega alates 2011.aastast. GDP of Estonia is in constant decline after adoption of euro in 2011. Graafik Virgo Kruve, andmed Eesti Pank.

See ei ole juhus, et pärast eurole üleminekut 2011. aastal asendus 9,6-protsendine kasv tagasihoidliku 3,9 protsendiga. Valitsuse moodustanud Reformierakond ja IRL ei suutnud majandust juhtida isegi olukorras, kus 1/6 eelarvest tuleb Brüsselist toetustena.

Twitter läheb prügikasti

Minul sai kannatus otsa ja loobusin twitteri e-mailide vastuvõtmisest. Lisasin serverisse filtri, et kõik kirjad, kus saatjana esineb twitter, lähevad hülgamisele ehk need kustuvad.

141127twitter-discard

Twitter sai e-maili filtri discard, sest loovad mõttetut spam infot.

Lääne meedias on twitter sage allikas sotsiaalmeediast pärinevatele uudistele, Eestis ja muudes mitte inglise keelsetes kanalites kohtab seda vähem.

Ma mõistan nende soovi inimeste tähelepanu saada ja neid oma teadetega aktiveerida. Tänu neile nägin, et Kadrioru lossi arvutitel ei ole alkolukku ja tekste lendab nagu muda klaasile. Ühest loetud kirjatööst jäi mulle meelde mõte, et poliitikud on kasutanud kõiki tehnoloogilisi uuendusi oma sõnumi reklaamimiseks, juba alates grammofonist.

Twitter oli sotsiaalmeedia vorm aga on muutunud äriks, mis kasutab inimeste tekste spam e-mailide saatmiseks. Temale kulutatud aeg on raisatud aeg. Seda kiidavad vaid need, kes on seotud reklaami ja asjade turundamisega. Füüsiliste inimeste hulk, kes twitterit kasutavad, on saavutanud lae ja enam ei kasva. Küll suureneb robotite aktiivsus, mis kasutavad inimeste tekstide osi ja loovad ristviiteid.

Twitter on piiratud oskustega kasutajatele ehk inimestele, kelle teadmised ulatuvad konto registreerimiseni ja sinna sisu loomiseni. Nad ei suuda luua endale päris oma lehte, kuhu tuleksid inimesed seal oleva sisu pärast. Kindlasti on selline viis odavam. Olla üks lehekülg suurest kataloogist ja mitte omaette raamat.

Lõpetuseks selgitan ka pealkirjas toodud sõna prügikast. Varem oli twitter kuni 140 tähemärki puhast teksti, mida ei saanud vormindada. Nüüd on lisaks #tägidele ka piltide ja video lisamise võimalus, mis teeb ta sarnaseks teistele teenustele. Vormi nimi on mikroblogi. Piiratud suurusega ekraanidel võib see isegi elus püsida(nutitelefonides) aga ilmselt mitte eriti pikalt. Asemele tulevad teised erineva nimega lahendused (app´id), mis lasevad samamoodi piiratud mahuga teksti saata. Selle jaoks ei ole enam vaja siduda ennast USA firma teenusega. Tundub, et sotsiaalmeedia mudel on üldse väga lühikese elueaga ja kopeerimise ning kloonimise võimalused teevad sellest lühiajalise nähtuse.

Malaisia MH17 tulistas alla Ukraina hävitaja

Vene TV näitas pilti satelliidilt, millel justkui MH17 reisilennuk ja sellest eemal väiksem hävituslennuk, koos väljalastud raketi suitsujäljega. Kahju, et hiljutine raport süüdlast ei nimetanud. Jutt oli venelastelt, et piloote tulistati kuulipildujast(foto paljudest aukudest kabiini seinas), toimus dekompressioon (leitud hapnikumaskiga surnukeha) ja lõpuks reisilennuk hävitati õhk-õhk raketiga. Varem on venelased hävituslennukist rääkinud radarite andmete alusel(lennukite kõrguse-kauguse muutused). Praegune pilt olevat tulnud USA-st e-mailiga(võltsingu oht).

141116sky-lennuk

SkyNews kaader hävituslennukist ja välja tulistatud raketi suitsujäljest. Tehtud satelliidi poolt Ukraina kohal ja tervel fotol oli näha ka reisilennuk, väidetavalt MH17. See praegune on väikse ala suurendus. Suurepärane kaader, aasta parim foto kui on ehtne.

Kui mul on valida venelaste väide, et MH17 hävitati Ukraina hävituslennuki raketiga või Pentagoni lendas 11. septembril 2001 reisilennuk 64 reisijaga(puuduvad rusude pildid/videod) siis ma usun venelasi, sest neil on fotod kahjustustest vrakil ja ukrainlastel vaid lavastatud/nuhitud telefonikõne mässulistelt “lasime suure lennuki alla, ainult tsiviilsikute laibad, BUK sõitis üle piiri Venemaale tagasi.” Isegi meie rahapesijad rääkisid koodsõnades aga näe, leidub separatiste, kes kõik välja lobisevad. Siim Kallase kätel on ka veri, sest temale allus Eurocontrol, mis määrab lennukoridorid sh üle sõjatsooni, kus madalamal kukuvad alla Ukraina sõjalennukid.

Pea kaotanud poliitikud otsivad uusi toole

Erakondade reetmine on saanud sisse hoo, mis mind teeb sõnatuks. Varem ehk aasta tagasi olid erimeelsused näha, lugeda ja kuulda pikalt, kuni lahkuti. Nüüd läksid Aivar Riisalu ja Eerik-Niiles Kross erakonnast ära ootamatult.

Minu poliitiline mälu on pikk ja sinna mahuvad kõik selle sajandi valimised (10) ning referendum. Praegu on valimisteni jäänud 4 kuud ja juba käib aktiivne kampaania, justkui kandidaadid oleks juba paigas. IRL teeb mitu nädalat televisioonis reklaame. Raadio, ajalehtede ja portaalide kohta ma ei tea, sest ei tarbi neid. Ühelgi varasemal korral ei ole samal ajal käinud sellist ülejooksmist ja erakonda astumist, millega kaasneks televisioonis tutvustamine. Viimasel ajal on tekkinud halb komme, et erakonda astumine viib ETV “Ringvaate” saatesse. Nii oli Laaneotsa, Kerdi ja nüüd Nikolai Novosjoloviga.

Ma pean ikka veel korra üle kirjutama, et varem olid erimeelsused isikute vahel aimatavad, nüüd minnakse tuimalt uude parteisse. Ma olen vaadanud kõiki selle ja pooli eelmise parlamendi koosseisu istungitest ning näinud ja kuulnud nii mõndagi. Erakonna reetmisega seoses tuleb mulle meelde Aivar Riisalu, kes läks 2012. aastal pärast Rainer Vakra, Vilja Savisaar-Toomasti, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Siiri Oviiri, Inara Luigase, Denis Boroditši ja teiste tuntud poliitikute reeturlikku käitumist pulti ja rääkis, mida tema oli teinud. Ta olevat läinud Edgar Savisaare juurde ja öelnud, et tema tahab nüüd Savisaare pärast lahingusse minna, et palun saada teda eesliinile. Tema ei vea alt, erinevalt neist teistest. Nüüd tegi mees hüppe IRL-i, justkui desertöör, kes valib endale teise mundri ja armee. Ise tahab veel olla kaitseliidu liige. Ma oleksin sallivam ülehüppajate suhtes kui nad lahkuksid ka erakonna järel neile antud kohast valitavas kogus, olgu siis volikogus või parlamendis või firmade juhatuses. Kahjuks vahetavad nad ainult parteilist kuuluvust, jättes alles kõik selle eelmise erakonnaga saadud hüved.

Tänane Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi reeturlik hüpe IRL-ist ära oli minule täielik üllatus ja arusaamatus. Ma mäletan neid mõlemaid 2013.  aasta kohalike valimiste kampaaniatest kui sageli televisioonis reklaamitud isikutena (eriti Kross), kellel oli ka välireklaamide kampaania. Juba suvel lahkus Ene Ergma, kes oli maikuu valimistel üks väheseid IRL-i poliitikuid, kellel olid oma telereklaamid ja väliplakatid, peale Tunne Kelami. Midagi tehti ka teistele peale nende aga ikkagi väga vähe.

IRL ei meeldi mulle aga nende tuntud nimede likvideerimine on ka ebameeldiv. Just tuntuks saanud poliitikud hülgavad programmi ja aatekaaslased, mis minule kui valijale annab väga selge signaali sellest erakonnast eemale hoida. Kui lahkuvad juhid, siis on süsteemis midagi mäda, mingi rike, mida me veel ei tea.

Hüppan nüüd mõned mõtted edasi, ilma neid avaldamata ja teen kohe kokkuvõtte. Meil on parlamendis 4 kartelliparteid, mis näiliselt vastanduvad aga tegelikult on liikmete jaoks ühetaolised. Toimub liikumine Keskerakonnast SDE, IRL-i ja Reformierakonna liikmeks, IRL-ist Reformi ja ilmselt ka Reformist ära mujale. Lisaks käib võhikute juurdetoomine poliitikasse: Maris Lauri saab üleöö ministriks, vehkleja Novosjolov hakkab kandidaadiks, jne. See on midagi sarnast kui kooli tulevad õpetajaks võhikud ja hakkavad siis õpetama. Võrdlus on täiesti kohane, sest samamoodi kui õpetaja juhib klassi eest õpilasi, peavad poliitikud olema teejuhiks ühiskonnas. Panema paika eesmärgid, leidma vahendid nende teostamiseks ja lõpuks ka õigustama enda olemasolu, et ühiskond püsiks koos ning alluks nendele.

Aktiivne kampaania on alanud

Mulle tundub, et parteidel pole muud ideed kui vaesust ümber jagada: tõstame maksuvaba tulu, langetame tulumaksu protsenti (dividendidele), tõstame alampalka, anname tasuta praamiliikluse või maakondade bussiliinid.

Ükski neist ei anna töötajale midagi, mida ta ise ei oleks välja teeninud. Me elame nagu tiigis ja arutame, kuidas väiksemad kalad võiksid ka kosuda ega jääks alamõõdulisteks (palgavaesus ehk töötab ja saab abirahasid) aga veel pole selleni jõutud, et suletud süsteemile on vaja lisaaineid, et midagi saaks kasvada(EL-i liitumise järgne laenubuum välisriikide pankade poolt). Saame küll 1/6 eelarvest Brüsselist aga see läheb betooni, asfalti ja torudesse ning ainult väike osa tuleb palgarahana inimestele. Meenutan järjekordselt seda “viime Eesti viie rikkama hulka” lubadust, et see tähendaski inimest välismaale viimist. YLE1 pealt oli saade M.O.T. kus räägiti Soome laenatud 100 000 töötajast.

Nende inimeste lahkumine tähendab riigile punase kaardi näitamist, sest nad ei saa ennast siin teostada ja peavad valima mõne teise keeleruumi. Eestist on muidugi alati lahkutud. Venemaa impeeriumi ajal mindi maad nõudma Krimmi või Abhaasiasse või Siberisse. Nüüd minnakse Euroopasse ja kaugemalegi. Inimene otsib ikka paremat elukohta ja seda ei saa pahaks panna. Ometigi peaks omakeelne riik tähendama, et suudame ise oma rahva koos hoida ja ideaalis teha ahvatlevaks ka teistele tulla soovijatele.

Internetis nuhkimine saab ainult kasvada

Sattusin vaatama YLE1 pealt ameeriklaste filmi, mis rääkis Edward Snowdeni paljastatud internetis nuhkimise ja salvestamise võrgustikust. Kõik suured on selle osalised: Facebook, Skype, AOL, jne.

Selles filmis oli üks AT&T töötaja, kes juba 2002. aasta paiku leidis oma tööandja (USA suurim sidefirma) ruumidest ühe ukse, millel puudus käepide ja kuhu viivad kaablid tulid otse nende keskusest. Tegi neid uurides järelduse, et firma oli võimaldanud kogu oma liiklust kopeerida. Sellest tuleb ka nuhkimise programmi nimetus PRISM, mis on inglise keeles prisma ehk klaasist kolmnurk, mis jaotab valguse (sidekaablis) kaheks. Sellist kopeerimist ei saa pealtkuulamisena tuvastada. Lihtsalt kogu võrguliiklus on jagatud nuhkijatele.

Ka Eestis toimub samasugune KOGU sideliikluse kopeerimine eraldi seadmesse, mida edasi juhib meie vastuluure. Olen sellest juba varem kirjutanud, kuidas KAPO nuhib internetis ja telefonides:

Elektroonilise side seadus §113.
(5) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.
[RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]

Ka filmist tuli välja, et NSA oli kasutanud oma nuhkimistöös ühte vana president Nixoni aegset käskkirja, mis oli valminud interneti eelsel ajal. Nad sundisid sellega sideteenuse pakkujaid andma ligipääsu oma võrgule ja klientide andmetele.

Interneti salvestamine on järjest odavam, sest andmekandjad muutuvad odavamaks ja suuremaks. See on justkui ajamasin, millega saab minevikku tagasi minna ja uusi juhtlõngu leida. Näiteks füüsiliste inimeste kohtumine on ajas ja ruumis kordumatu sündmus, mida ei saa hiljem samamoodi taaslavastada. Virtuaalses maailmas saab talletada ja taasesitada kõik vahetatud infoühikud, lisaks otsida märksõnade või etteantud parameetrite (IP aadress) järgi lisainfot.

Vaatan just praegu kõrvalt TTV pealt filmi, kuidas jälitati Usama bin Ladini organisatsiooni tippjuhte (Zawahiri). Mis andis mulle mõtte, et siseriiklik politseiriik koos nuhkimisega on loodud selleks, et ühiskond püsiks koos ja selle eliidile ei esitataks väljakutset mõne teise inimeste grupi poolt. KAPO tegeleb praeguste juhtide võimu garanteerimisega, et uusi parteisid ei tuleks juurde ja keegi ei kõigutaks paati, milles istuvad koos koalitsioon ja opositsioon.

Ajaloos on ka varem esinenud tsivilisatsioonide kokkuvarisemist, kus varem sõdu pidanud, epideemiaid ja loodusõnnetusi üle elanud või suuri ühiskondlikke muutusi üle elanud ühiskonnad on järsku hukkunud(langenud). Justkui inimesed oleks käed rüppe lasknud ja öelnud, et ma enam ei viitsi, las lõpp tuleb. Kas võib olla, et ka meie Lääne demokraatia on jõudnud selleni, kus kodanikke tuleb hirmutada terroristidega, et nad oleksid hirmul ja valmis töötama järgmised 25-40 aastat, et saaks tasutud riigile võetud välisvõlg EGA hakkaks kahtlema kogu riigikorralduse mõttekuses? See oleks midagi sarnast Lääne-Rooma langusega, mis oli oma laienemise ja ülalpidamise kuludega (nagu tänapäevalgi teede ehitamine ja infrastruktuur veele) pannud maksumaksjatele (põlluharijatele) nii suure koorma, et nad ei olnud valmis elu hinnaga võitlema madalama arengutasemega barbarite vallutuse vastu. Nad vallutasid alad ja pakkusid märksa väiksemate maksude eest ainult eluks hädavajalikke avalikke teenuseid(korrakaitse, vallutajate-rüüstajate eemalhoidmine).

Ükski terrorist ei prooviks riiki kukutada ettepanekuga, et ehitame raudtee Poola(Rail Baltic), mis kulutab suure osa terve aasta jooksul tehtavatest rahapaigutustest. Ometigi meie valitsus just seda teed läheb, sest nad mõõdavad oma edukust betooni, torude ja asfaltiga ehk mida suuremad projektid, seda suurem saavutus ja järelikult ka märk edukalt toimunud juhtimisest. Rail Baltica on justkui Egiptuse püramiidid, mis omasid tähtsust eliidile (said siduda usuga tähtedesse) aga põlluharijate elu muutsid hoopis vaesemaks ega parandanud ühegi vaese inimese elukvaliteeti. Mis viib kummalise järelduseni, et terroristide võimuletulek tooks kaasa maksukoormuse languse, sest neil ei ole taga suurt parteivõrgustikku, kes tahab töökohti ega ka lubadusi üha kallimate ja sisutühjate projektide läbiviimiseks.

Just sellise tõe takistamiseks tulebki kogu interneti liiklus salvestada, et sealt välja sõeluda need infokillud, mis võivad ühiskonnas esile kutsuda muutusi, milleks eliit ei ole valmis. Salakuulajad on olnud kõigil valitsejatel, lihtsalt enneolematu on 21. sajandi võimalus pealtkuulata kõigi kodanike kõiki (elektroonilisi) vestlusi. Seda ei saa ka otseselt salakuulamiseks nimetada, sest luurajad loevad ja kuulavad ju kopeeritud andmeid, mitte neid, mis läksid adressaadile. See on selline olukord, et kirjutate paberil kirja aga selle all on kopeerimispaber ja selle all teine kirjapaber, mis läheb teie teadmata kolmandatele inimestele lugemiseks.

Arvamusfestival on kapitalistlik paraad ENSV järgsel ajal

Kirjutan seda 2. Arvamusfestivali eelõhtul. Jälgisin ja salvestasin esimese ülekannet ja tean mida oodata. Tulin mõttele, et see meenutab ENSV aegset paraadi, kus poodiumile toodi juhid, loosungid ja lipud. See on samavõrd debateeriv kui raadio.

Midagi sarnast hakkab toimuma 15. ja 16. augustil Paides, kus parlamendis esindatud erakonnad on väljas oma telkidega, maskottidega (valitud kohtadel olevate poliitikutega), kes võivad olla õhupallide eest(nendega koos saab pilti teha) ja kindlasti on seal flaierid, trükised ja loosungid nende senise tegevuse õigustemiseks ja tehtud vigade eitamiseks.

See ei ole debati pidamise koht, sest kõik peavad oma näo säilitamiseks ja poliitilise usutavuse hoidmiseks jääma oma seniste väljaütlemiste juurde. Selle tõttu ei tehta seal ka avalikuks mõtteid, mis ei ole keskmisele inimesele vastuvõetavad. Ilmselt jäädaksegi isegi sellest allapoole ohutusse tsooni.

See on samavõrd debateeriv kui raadio. Parimal juhul kuuled kahte või enamat inimest vestlemas, tavaliselt on see saatejuhi monoloogi kuulamine ning ainult 10 minutit ööpäeva jooksul saab Vikerraadio eetrisse sattuda ka inimene rahva hulgast. Ma pean ütlema, et helistajate seast olen ma leidnud huvitavamaid lauseid kui neilt, kes käivad aastast aastasse erinevates telekanalites oma juttu rääkimas. Võtame kasvõi välispoliitika. ETV põhjal jääb mulje, et peale Mihkelsoni, Paeti ja Herkeli ei olegi kedagi. Mõnikord olid ka Mikser, Meikar, Liik, Nutt. Viimastel aastatel on see valik muidugi mitmekesistunud ja lastakse rääkima ka inimesi, kes on palgatöötajad mingis riigi finantseeritavas asutuses, mis on loodud vaid kõlava nime pärast, sest teistes riikides on ka midagi sarnast.

Tutvusin kava ja teemadega ning arvan, et see on üks vahefinišš teel märtsikuu valimistele. Minule kui poliitikast huvitujale on see kindlasti jälgimist vääriv üritus (kui ülekanne on mõistliku mahuga) aga neile, kes valimas ei käi või poliitilist eelistust ja teadlikkust ei oma, saab see olema sama igav kui kinos reklaame näidata filmi asemel.

Need 2 päeva võiksid olla see aeg, mis õigustab ETV2 loomist aga kahjuks nad ülekannet ei tee. Ma mäletan ja tean, et 2009. aasta mõttetalgutelt tegi ETV2 ülekandeid, sest need on mul ka salvestatud (kusagil). Tookord oli arutelu tõesti debatt, kus osalejad said kaasa rääkida, mitte Juhan Partsi valitsuses suhtekorraldajaks olnud Kristi Liiva üritusel, kus räägitakse laval ja rahvas on publik sellele etendusele. Soovitan õige arvamuse väljaselgitamiseks leida ka mingi mõõdik, et oleks nagu spordis kohtade jagamine. Näiteks mõõta aplausi kestvust või tugevust esinejale. Või jagada kuulajatele elektroonilised hääletamise puldid, nagu tehti Rahvakogu üritusel Lauluväljakul.

Lõpetuseks pean vajalikuks öelda, et rahvakogunemisi on poliitikud alati ära kasutanud rahvaga manipuleerimiseks ja enda müügitöö tegemiseks, lihtsalt aja jooksul on meetodid ja tehnilised vahendid muutunud. Las olla ka see Arvamusfestival. Tänastes uudistes oli juttu, et tööga hõivatute arv on eelmise aastaga võrreldes langenud ja me olevat jõudmas juba töötegijate piirini, kus enam pole töötuid, sest ka nende registreeritud arv on järjekindlalt langenud (tegelikult muidugi statistilise pettusega). Seega on meil töö ja leivaga kitsas, saagu siis vähemalt palju arvamuste tsirkust.

Iisrael küüditab palestiinlasi ja maailm vaikib

Kui Stalini totalitaarne režiim küüditas inimesi Siberisse või vangilaagrisse, siis nad jäeti oma kodust ilma. Samamoodi muudab Iisrael kodutuks palestiinlased nende kodude hävitamisega. Ainus erinevus, et palestiinlased peavad uue kodu leidma vabaõhu vangla sees, sest välispiirid on suletud ja lahkuda ei saa.

Vaatan uudiseid ligi nädala kestnud Gaza pommitamisest ja hävitamisest rakettidega ning tulin mõttele, et see on samasugune terror(hirmu all hoidmine) kui okupeeritud Eestis tehti pärast II maailmasõda inimesi küüditades (surma ähvardusel ümber asustades).

Küüditamine (deporteerimine) ehk tsiviilelanike ümberasustamine peab olema rahvusvaheliste seaduste järgi sõjakuritegu. Kui see toimus NSV Liidus Stalini ajal, siis ilmselt ei oldud veel selleni jõutud aga praeguseks on kindlasti vastavad regulatsioonid sisse viidud. Iseasi, kas Iisrael on sellega ühinenud või on ta USA sarnane, kelle sõdureid ei saa rahvusvahelise sõjakohtu (ICC) ette viia, sest neil on immuunsus. Maailmas pole teist ainuvõimu, mis neid ka selleks sundida suudaks.

Minu jaoks on täiesti samaväärsed asjad kui Eestis tuldi varahommikul püssidega koduukse taha ja anti aeg asjade pakkimiseks, et sõita Siberisse VÕI Iisrael helistab ja ütleb, et kodust lahkumiseks on aega 15 minutit, sest siis tuleb hävitav rakett, mis muudab betoonist kortermaja rusuhunnikuks. Venelased andsid isegi rohkem aega asjade pakkimiseks, juudid on mõnel juhtumil isegi innukad pommitajad olnud ja lausa 18 liikmelise pere tapnud, sest hoiatuse peale ei jõudnud nad lihtsalt lahkuda või kas seda üldse oligi, sest pereisa oli politseinik ja Iisrael ründab igasugust Gaza võimu, et seal oleks anarhia, mille peale nad saavad sinna jälle sisse tungida “korra loomise eesmärgil.”

Nii Stalini kui Netanjahu(בִּנְיָמִין “בִּיבִּי” נְתַנְיָהוּ ) režiim kisuvad inimesed lahti nende juurtest ehk kodust. Stalin viis inimesi uude kohta asumisele või vanglasse surma ootama, mõned lasti ka kohe maha. Iisrael tekitab hirmu ja õudust kümnetes tuhandetes ja jätab kodutuks tuhandeid inimesi, kes jõudsid lahkuda aga kaotasid kõik nende kodus olnud asjad. See tähendab nii riided, jalatsid, töövahendid, pildid, raamatud, arvutid(koos infoga) ehk kõik seni eluks vajaliku ja infokandjad mälestustega. Nüüd ei ole nad enam nime ja minevikuga inimesed, nad on justkui kodu põlengu üleelanud, kelle kogu eelnev elu on hävitatud. Peavad elu alustama uuesti. Stalin tegi seda selleks, et luua uus (juurteta) nõukogude kodanik homo soveticus aga mis võib olla Iisraeli eesmärk, seda ma küll pole avalikest kajastustest välja lugenud. Muidugi nad räägivad legendi, et teevad seda huupi lendavatest rakettidest pääsemiseks, mille kahju tekitamise tõenäosus on 1:1000 vastu ehk 1 inimese hukkumiseks läks vaja 1000 raketti ( see võis olla ka õnnetus, kus Iisraeli enda mürsk tabas nende vabatahtlikku). Minu loogika ütleb, et sellise 186+ palestiinlase surma põhjustanud rakettide tulistamisega nad mitte ei vähenda nende suunas lendavate rakettide hulka, vaid hoopis suurendavad seda, sest Gaza inimesed on kannatanud otseselt või kaudsemalt (hirmu piirkonna pommitamise pärast) ja kättemaks on neis sama suur kui Iisraelil, kes on sellise sõjalise operatsiooni ette võtnud olmetüli ehk 3 okupandi surma eest kättemaksuks.

Kahjuks on mõlemal poolel poliitikud, kes ei saa lõpetada inimeste hukkumist, sest kahe rahva vaen hoiab neid võimul. Mulle tundub, et Iisrael vajab suuremat hulka enda vaenlasi, et siis neid ettekäändeks tuues saada Ameerikalt suuremat abiraha. Kodu kaotanud inimesed ei hakka ju rakettide järel Iisraeli armastama või neid kiitma, vaid otsivad võimalust selle ülekohtu eest kättemaksmiseks. Venemaal oli ka plaan või äkki isegi jõustunud seadus, et terroristide perekonnad hakkavad hiigelsuurt trahvi maksma või selle võimatuse korral konfiskeeritakse nende vara(võin ka valesti mäletada, hetkel ei hakka kontrollima). See on väiksemas mõõtkavas kollektiivne karistamine, mida näeme ühe rahva vastu toime pandavana praegu okupeeritud Gazas. Tõsi küll, võõrväed seisavad Gaza välispiiri taga aga ma ei näe vahet, kas vangivalvur on seespool või väljaspool tara kui mõlemal juhul on tema käes relv, millest laseb müüride sees olijate pihta just nii nagu tal soov tuleb. Mina ei mängi arvutis aga see võib olla mõne mänguri unistus, et lased päriselus inimesi nagu jõuad ja mingit kriminaalkaristust ei järgne.

Iisrael võiks teha USA-le pakkumise, et võtab vastu kõik ameeriklased, kes tunnevad soovi massitulistamise korraldamiseks ning viib nad Gaza piiridesse ja annab neile laskemoona, et saaksid lihtsalt palestiinlaste pihta tulistada, nagu lasketiirus. Ameeriklased elaksid rahulikumalt ilma massitulistamiste hirmuta, Iisrael saaks hirmu alla hoida ja tappa palestiinlasi ning selleks kuluks vähem raha kui nüüd läheb rakettide ja mürskude tulistamsiele ning soomustehnika liigutamisele. Ütlete nüüd, et see oli mingi väärastunud idee? Ah, ärge olge kahepalgelised, sest just praegu toimub samasugune inimjaht Gaza vabakäigu vangidele, ainult kuulide asemel on raketid ja hävitustöö suurem(terved eluhooned).

Selle küüditamise kohta sain enda jaoks kinnituse ka äsja telekat vaadates, kus toodi näide, et Hamas lasi õhku osa Egiptuse piiril olevast müürist ja sajad tuhanded palestiinlased läksid Egiptusse, mis oli neile esmakordne pääs teise riiki (nad ei reisi, erinevalt meist). Selle tulemuseks oli inimeste rahunemine, mošeed olid tühjad ja rakette ei tulistatud. Iisrael muidugi piire avada ei saa, sest ükski naaberriik ei soovi palestiinlasi enda juurde elama, ei Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon ega Saudi-Araabia. Kas meie oleme rahvana paremas olukorras, et häda korral leiame peavarju mõne teise rahva juures? Sõja järgne ajalugu näitab, et soomlaste juures mitte aga Rootsis ja kaugemal küll.

Lõpetuseks veel info Hamasi esindajalt, et hoolimata üle-eile meedias olnud jutust võimalikust Egiptuse vaherahu ettepanekust, mida lausa Iisraeli valitsus olevat arutanud ja heaks kiitnud, siis tegelikult seda ametlikult olemas ei olnud ehk palestiinlastele ei esitatud. Maailm ja nemad kuulsid sellest ajakirjanduse vahendusel ja mina saan täitsa aru, miks nad seda naljaks nimetasid. Samuti on neil õigus, et Iisrael peab täitma 2012. aasta vaherahu lepingut, mitte seda ühepoolselt lõpetama. Sellel pole ju mõtet kui teha iga paari aasta tagant üha uus vaherahu.

Terror päästab majanduskriisi uudistest

Järjekordne suvi kui tuleb hoiatus lennukite võimalikust ründamisest. See ongi terrorism ehk hirmu all hoidmine kui räägitakse igal teisel aastal, et luureorganisatsioon on saanud “uut” infot plaanitavast rünnakust ja selle tõttu peavad kõik reisijad kannatama X asja.

Täna hommikuks on Gaza avavanglas tapetud vähemalt 63 palestiinlast. Selle taga on Iisrael, mis proovib sedasi kollektiivselt kätte maksta sündmuste jada eest, mis sai alguse 3 juudi okupandi(poliitiliselt korrektselt väljendatuna asuniku) tapmise eest.

Sündmused on kontrolli alt väljunud, järjekordne vägivalla laine kogub hoogu. Kui 3 okupandi tapmine oli arusaadav oma sisus, see oli tavaline tapmine, siis sellele järgnev on juba uutel ebainimlikkuse tasandil. Praeguseks pole teada, kes röövis noore palestiinlase ja tappis ta eriti julmal ning ebainimlikul viisil (sundis bensiini jooma ja põletas elusalt) ja väheusutav, et Iisrael üldse tõsiselt seda selgitabki. Üks USA passiga 15 aastane palestiinlane sai ka julmalt politsei käest peksa ja see muutus sündmuseks, sest jäi videosse ja tal oli USA pass. Oleks olnud tavaline palestiinlane, siis isegi tema surm oleks olnud vaid number kusagil tekstis, et ohvreid oli +1.

Praegune Iisraeli reageering on täiesti ebamõistlik jõu kasutamine. Nad lihtsalt lasevad oma rakette välja, et varud ära kulutada ja USA käest uut humanitaarabi saada. Olen mõelnud, miks just suviti on seal piirkonnas rohkem vägivalda. Näiteks 2006. aasta Liibanoni sõda oli samuti juuli algul, mis sai alguse Iisraeli sõduri röövimisest ja viis sõjalise sissetungini nime poolest iseseisvasse riiki. Mul on ainult oletus või sisetunne, et see on seotud poliitikaga ja täpsemalt USA riigieelarve koostamisega. Selline sõjaline konflikt keset suve kui poliitikud on puhkamas ja tulevad sügisel tagasi, peab neile meenutama 1) Iisraeli sõjalise abistamise olulisust ja 2) järgmise aasta eelarve planeerimisel sõjaliste eraldiste tegemist. Sõda pole mõtet mängida siis kui USA eelarve numbrid on juba paika pandud, seda tuleb teha kusagil algupoolel. Samuti ei saa nende vastu vaielda, sest “suvel ju oli sõda.” Imelikul kombel ei vaadata ohvrite arvu võrdluses. Minu arvates on iga inimese elu sama väärtuslik aga nüüd tuleb välja, et Iisraelis mitte. Nad on 3 oma okupandi eest põletanud 1 noore palestiinlase ja tapnud vähemalt 63 palestiinlaste rakettidega tulistamisel.

Rakettide tulistamine ei ole omavahel võrreldav. Hamas võib tulistada sadu ja tuhandeid ja ainult 1 korra millelegi pihta saada (ohvreid on üliharva). Seevastu Iisrael näib kasutavat tugeva lõhkejõuga rakette ja pomme, mis ilmselt on mõeldud sõjas tugevalt kaitstud maaobjektide hävitamiseks, kõige tavalisemate elamute hävitamiseks. Selle asemel, et esitada tõendid kohtus süüdi mõistmiseks, lennutavad nadlihtsalt raketi oletatava kahtlusaluse kodu hävitamiseks. Miks nad kulutavad sellise raha (raketid ei ole odavad) pealtnäha seosetu kättemaksu eest? Ilmselt ikka selle pärast, et USA on neile andnud palju rakette ja paremaid sihtmärke lihtsalt pole. Täpsustan, häid sihtmärke ei ole, mille hävitamine ei tooks Iisraelile kaela täiemahulist sõda. Gaza hävitamine rakettidega maja kaupa on ohutu, sest ei Egiptus, Jordaania, Liibanon, Süüria ega mõni kaugem naaber ei hakka selle eest tegelikult sõdima.

Mis on õppetund Eestile?

Kui prooviks Gaza olukorda mõista meie ja Venemaa võrdlemisest? Jättes kõrvale poliitilise kuulumise Euroopa Liitu ja NATO-sse, siis meie oleme Venemaa rakettide ees samavõrd kaitsetud kui Gaza. Me saame küll vaadelda oma õhuruumi aga mitte seda kontrollida ehk seal olevaid sihtmärke hävitada. Järelikult saab ka Venemaa tulistada meie objekte paarkümmend kilomeetrit piirist või tegelikult kuni kaugeima piirini välja ja meil poleks võimalust muud teha kui varemeid välismaa ajakirjandusele näidata.

Minu arvates on probleem Iisraeli poliitikutes, kes on lubanud vägivallale vastata mitu korda suurema vägivalla ja julmusega ning valijate sellise ootuse täitmiseks tulistavadki rakettidega tsiviilisikute kodusid, sest sõjaväge ja sõjalisi sihtmärke Gazas ei ole. See ütleb meile midagi kurba Iisraeli demokraatia kohta. See on haige, väärarenguga. Näib liikuvat oma paratamatu hävingu poole. Lõpuni pole võimalik takistada palestiinlastel oma riigi loomist ja oleks ekslik arvata, et siis need terroriseeritud inimesed, kes 2014. aastal ei teadnud oma kodu allesjäämisest või hävitamisest, tunneksid poolehoidu Iisraeli suhtes.

Kokkuvõttes on Iisrael asunud teostama terrorit palestiinlaste üle, kes elavad niigi nende kehtestatud okupatsiooni reeglite järgi (piirid on ju suletud) ja maailma riigid vaatavad seda pealt ning vaid mõned neist ütlevad midagi selle vastu. Mis toob tagasi pealkirja juurde, et jutt terrorist ja selle ohust asendab meedias kõik muud teemad ning majanduse tegelikust olukorrast jääbki meil info saamata. See küll mainitakse ära aga pikemalt ei peatuta. Näiteks täna hommikul, et mais oli Eesti eksport 9% langenud ja import 4% võrreldes eelmise aastaga sai vähem eetriaega kui Gaza ümber toimuv.

Rõivas-Boy ja tema õukond pressikonverensil

Praegu on menetluses kooseluseadus, mis annab Taavi Rõivasele võimaluse seadustada oma kooselu Luisa Värgiga. Riik saab selle pealt ju riigilõivu. Pole küll abielu aga midagi vahepealset. Justkui margariin või roosa vein(ei valge ega punane). Hiljem on pankadel võimalik nõuda laenude käendusi või määrida kaela pärandus.

Meediaga on poliitikud ka varem pahandanud ja neid ignoreerinud või eest ära jooksnud (majandusminister Edgar Savisaar) aga ligipääsu ametnike korraldatud üritusele pole siiani veel olnud. See on märgiline juhtum, kus poliitik ütleb ametnikele, millised ajakirjanikud tohivad saada ligipääsu täidesaatva võimu toimimisele. Sellega ta tahab justkui meedia teha samasooliseks, et poleks mingit märkimisväärset erinevust. Ilma TTV-ta oleks seal ju täielik kiidukoor reformikate valitsusele.

Reformi valijad vaatavad TV 3 ja Sven Soiveri kajastusi. IRL-i valijad Kanal2 ja Reporterit. Sotside vaatajad ka lisaks veel ETV-d. Jäävad üle keskerakondlased, kes elaksid siis TTV inforuumis, sest nii TV 3 kui Kanal2 ja ETV loobivad neid igal õhtul solgiga.

Nüüd on selgunud, et Taavi Rõivas on sama paindumatu oma eksimuse tunnistamisel kui oli Andrus Ansip. Teatavasti ka tema ei vabandanud ACTA ajal inimeste seemnete sööjateks ja fooliumist mütside kandjateks tembeldamisel, vaid kahetses tema öeldud sõnade vääriti edastamist. No näete, jälle olid ajakirjanikud süüdi, kes tema sõnu ja videoesinemist rahvale edastasid.

Praegu on talle juba hilja taganeda ilma piinlikku olukorda sattumata. Ta on samasugusest puust kui Edgar Savisaar, Mart Laar või Andrus Ansip, kes proovivad valetamisega üha edasi minna, selle asemel võiks oma inimlikku eksimust tunnistada. Oleksime me Venemaa või Valgevene, siis selline isase käitumine oma tahte kehtestamisel ilmselt tooks valijate nõustumise. Meie oleme praegu pehmekeste ajastul, kus mehed ja naised tahetakse teha ilma bioloogiliste erinevusteta koos elavateks inimesteks. Poleks enam ühiskonna rolle ega sellest tulenevat käitumist, vaid lihtsalt samasoolised.

Rõivas võiks hoopis öelda, et pressikonverentsil tohib küsida kõike, mille kohta on teada tema eelnev nõusolek sellega ning ebameeldivatele küsimustele ta lihtsalt ei vasta või solvab Jürgen Ligi kombel küsijat (“Põhiseadus lubab olla loll” Jürgen Ligi tsitaat).