Arengufondi punane pomm Riigikogule

Täna teen reklaami leheküljele, mis maksis riigile 264 550 krooni. Seejuures olen enam kui kindel, et tegelikult polnud selle raha sees lehekülje infoga täitnud inimese palk. Eriti meeldis mulle aga pilt, kus ühendati pomm ja Eesti 90 aastapäeva logo. See on tõeliselt “loominguline,” sest eelhäälestuse järgi peaks seal raportis olema midagi plahvatuslikku, kas siis halvas mõttes skandaali või heas mõttes uudist.

Praegu ma pikemalt sellise hinnaga lehekülje põhjendatust ei käsitle, küllap jõuab seda teha edaspidi, kuid mõnele huvitavale arengule majanduses viitaks küll.

Eilses Terevisioonis olid Arengufondi juhtfiguur Ott Pärna ja majandusekspert Siim Sikkut jõudnud “põhjapanevale järeldusele,” et Eesti majanduslik struktuur on ennast ammendanud. Seda võiks järeldada ka viimaste kvartalite majandusnäitajate võrdlemisest ja sellele tulemusele jõudmiseks poleks vaja Arengufondi.

Tsiteerin

“Kui me tahaksime sama kiirest edasi kasvada, siis tähendaks see seda, et Eesti eksport peaks kahekordistuma. See näitab seda, kui palju oli selles kasus õhku sees,” selgitas ta. http://www.arengufond.ee/news/

Esiteks tundub, et uudise tegija oli düsgraafik, sest sõna kasus antud konteksti ei sobi ja pigem oli tegemist sõnaga kasvus. Teiseks ei lugenud arengufondi lehele selle riputaja teksti läbi ega parandanud viga vaid vaevus tegema copy-paste.

Eriti pessimistlikuks aga muudab järeldus:

“Üks mõtteviis, kuidas võiks mõelda on see, et meie hõive osakaal on kreenis sektorite suunas, mille ekspordipotentsiaal ei olegi väga suur. Ja isegi kui seal midagi eksportida, siis selle ekspordi lisandväärtus on hästi väike. Me räägime siinkohal tekstiilist, puidust,” rääkis Pärna.

Jällegi: sõna tuleks lahku kirjutada – ekspordi potentsiaal. Selline lapsajakirjanike poolne keele uuendus viib lõpuks selleni, et saame ülimalt pikad monstrumsõnad ja kulutame teksti mõistmiseks rohkem aega.

Mart Laari valitsus oli viimati see, kes rääkis Eesti eelistena välisinvestoritele odavast tööjõust. Seejärel tuli lubadus: madalad maksud. Nüüd teame, et Ansipi valitsus kehtestab ka uusi aktsiise ja planeerib täiendavaid makse. Mul on seda kurb öelda, kuid Eestil pole enam ühtegi eelist, isegi mitte geograafilise transiidimaana. Sellel kevadel olid Venemaa piiril ootavatest autodest järjekorrad nii Eestis kui Soomes kuid meil olid need mõned kilomeetrid, Soomes aga kümnetes kilomeetrites. Eesti piiril seisid furgoonautod, Soomes peamiselt uusi sõiduautosid vedavad veokid. Arvake nüüd ise, kumma kauba pealt võib rohkem lisandväärtuse maksu võtta, kas suvalise konteineri või sõiduauto pealt?

Hetkel panen siia punkti, kuid teema läheb kindlasti edasi.

Foto: Arengufondi koduleht.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga