Feminismus tudengi ja ema pilgu läbi

Eilse arutelu juurde meeste-naiste võrdõiguslikkuse teemadel tuleks lisada lingid naiste arusaamadest feminismi kohta tudengineiu blogis ja ühelt emalt, kelle tütar on juba abiellunud. Tuleb tunnistada, et see nooruslik kärts-mürts ja mehed on kõik sead järeldusteni jõudmine kahvatab elukogenud arutluse ees.

Lisaks meeste poolne arusaam bioloogilise XY kromosoomi ja eneseiroonia läbi (või siis supernaise kirjelduses).

Hea tähelepaneku tegi Oudekki selle kohta, kuidas meedia seostab last ainult naise-emaga. Aga isa?

Miks ei võiks olla pealkiri “Kus te olete emme-issi?” või lihtsalt “Kus sa oled?” või vältida üldse sellist pealkirja. Aga eeldus on see, et laps ootab tingimata ema (ja mitte isa)…

Kommentaar Nirtile http://hundiorg.wordpress.com/2008/10/12/feminism-naiste-ajaloost-ja-tanapaevast
Mis puutub Soolise võrdõiguslikkuse osakonda, siis see üks õnnetukene meesterahvas seal küll naistele mingit ohtu ei kujuta. Pealegi on ta mees, kes on õppinud lastega suhtlemist, kirjutamist ja lugemist erinevates keeltes (naiselikkuse ülimad väljendused). Sellega ma ei tahtnud väita, et ülejäänud osakonna töötajad võiksid seal lapsed olla.

Samuti ma arvan, et selline naiste-meeste vastandamine ei tee kedagi meie ühiskonnas õnnelikumaks. Kui mõned võitlevad feministid ehk välja arvata, kellel kaoks muidu elu mõte ära. Minu peamine sõnum oli pigem selles, et isegi soolise võrdõiguslikkuse teemaga, et nii naistel kui meestel oleks ühevõrra hea elada, tegelevad monopoolselt naised. Nemad määravad ära meeste hariduskäigu koolis, töökoormuse pere kõrvalt ja võime ühiskonnas midagi saavutada. Eesti Vabariik on juba praegu vanade naiste(pensionäride) riik ja see ühiskonna areng meeste kahjuks näib ainult jätkuvat.

Lõpetuseks veel üks link ja lugu: Kogu tõde arvutisoftist Naine 1.0 ehk miks on parem jääda programmi Sõbratar 7.0 kasutajaks ja mitte seda upgrade´ida.

2 Comments

  1. Virgo, kustuta eelmine maha. Postitusele valesti linkide lisamisega tuli üks paras supp. Proovin uuesti:

    Paneme esifeministide (näiteks suurima naisteorganisatsiooni (NOW) juhi, suurima feministide ajakirja (Ms. Magazine) juhi jne) ütlemised väikese mugandusega kirja, paneme meeste kohta öeldu naiste kohta käivaks:

    ———————————————

    Kutsuda naist loomaks, on tema meelitamine. Ta on masin, kõndiv auk, bioloogiline äpardus.

    Meestel on omad vead, naistel ainult kaks: kõik mis nad ütlevad, kõik mis nad teevad.

    Naised on kõlblikud ainult keppimiseks ja veoautoga üle sõitmiseks.

    Ma soovin näha naist pekstuna veriseks tombuks, kinganina suhu topitud nagu õun sea suus.

    Minule tundub naisteviha austusväärne ja elluviidav poliitiline tegu, sest rõhututel on õigus klassivihaks rõhujate vastu.

    Naisterahvas on koduloom, keda koheldes kindlakäeliselt… võib treenida tegema enamusi asju.

    Mida kuulsamaks ja võimasamaks ma muutun, seda rohkem jõudu mul on naiste haavamiseks.

    Kõik naised on vägistajad ja see ongi kõik mis nad on.

    Igasugune seks, isegi kokkuleppeline seks abielupaari vahel, on vägivallaakt mehe vastu.

    Kuna abielu määrab mehe orjusesse, on selge, et meeste liikumine peab keskenduma selle institutsiooni ründamisele. Vabadust meeste jaoks ei saa võita ilma abielu kaotamiseta.

    Abielu institutsioonina arenes vägistamisest kui tavast.

    Meesõiguslus on teooria, homoseksualism on praktika.

    Kui mees jõuab orgasmini naisega, teeb ta ainult koostööd matriarhaalse süsteemiga, erotiseerides tema enda rõhumist.

    Naiste arvukust peab vähendama ja säilitama hinnanguliselt 10% juures inimkonnast.

    ———————————————

    Esifeministide mõtteavaldusi saab lugeda näiteks siit.

    Kes feminismiga lähemalt tutvust soovib teha, siis kohustuslik kirjandus on kunagise feministi, Christina Hoff-Sommersi raamat Who Stole Feminism?: How Women Have Betrayed Women

    Kuidas feministid on üle piiri läinud, kuidas ei valitse õiglust ja võrdsust meeste-naiste vahel, meestevihast, saab vaadata näiteks siit Youtube’s. Christina Hoff-Sommers on ka saates:

    Osa 1
    Osa 2
    Osa 3
    Osa 4
    Osa 5

    Virgole edu! Ma vahepeal mõtlesin, et olen vist ainuke “šovinist,” kellel tänapäeva feministide toodav “võrdõiguslikkus” vastu hakkab.

    Feminismist Soomes Terve Mõistuse Sündikaadi kaudu:

    Feminismi laastav mõju soome meestele

    Soome Jyväskylä ülikooli doktorant Henry Laasanen võttis põhjalikult uurida, milline on võrdõiguslikkuse seis Soomes ja läänemaailmas Soome näite põhjal. Nagu teisteski Põhjamaades, on Soomes feminism juba aastakümneid tugevalt esindatud ning mõjukas ühiskondlik mõttevool. „Laasaneni nimekirjana” tuntuks saanud dokumendis loetletakse eluvaldkondi, kus meeste positsioon on statistiliselt tõestatult halvem naiste omast.

    Meeste halvemat olukorda võrreldes naistega võib põhjustada mitmeid asju. Laasanen loetles meeste probleeme, mida naistel on vähem (näiteks enesetapud), meeste kohustusi, mida naistel ei ole (näiteks armeeteenistus), võimalusi, mida meestel pole, naistel aga on (näiteks lastehooldusvõimalused või võimalus mõnedes valdkondades tööd saada), ootuseid, mida meestele pannakse, naistele aga mitte ja otsene, kaudne või strukturaalne meestevastane diskrimineerimine (näiteks meeste tõrjumine sotsiaaltöötajate poolt).

    Ütlematagi selge, et meestevastase diskrimineerimise teema tõstatamine on Soome feministid marru ajanud. Samas pole Laasaneni nimekiri saanud ligilähedalegi sellist meedia tähelepanu, kui saavad tavaliselt feministlikust vaatevinklist tehtud uurimused. Muide, Laasanen tõestab, et need uurimustööd on reeglina ülimalt ebausaldusväärsed, kuna seal kasutatakse valikuliselt andmeid ning rahastatakse vaid teemasid, mis teenivad feministlikku ideoloogiat.

    Mida tuvastas siis Laasanen oma uurimuses statistikast lähtuvalt? Feminismi võidukäigu järel on meeste olukord Soomes (ja laiemalt kogu läänes) masendav ja naistega võrreldes tunduvalt kehvem.

    ERAELU
    – meeste oodatav eluiga Soomes on 7,5 aastat lühem kui naistel;
    – 80 % Soome enesetappudest teevad mehed;
    – enamus vägivallaohvritest on mehed (ehkki Amnesty jmt räägivad peamiselt naiste kannatustest);
    – nn asotsiaalid ( 3 % rahvastikust) on praktiliselt kõik mehed, kellel pole tööd, abikaasat, suhet sugulastega, elukohta ega tervist. Mehed moodustavad 80 % kodututest, 95 % kodutute varjupaikade külastajatest, 95 % vangidest;
    – meestel on suurem risk end lõhki laenata, kuna mehed on naistest rohkem seotud ettevõtlusega;
    – ühiskondlik “tellimus” ootab pigem meestelt ja mitte naistelt: naiste kaitsmist sh ihukaitsjana, riskivalmidust, kohustust pidada ülal perekonda, härrasmehelikku käitumist, keeldu käituda naiselikult, oma tunnete varjamist.

    – Mees peab seksuaalpartneri leidmiseks kulutama rohkem materiaalseid ressursse kui naine;
    – noor naine võib partnerit valida palju suuremast hulgast kui samaealine mees, kuna temast on huvitatud ka vanemaealised mehed. Igast 18-aastasest naisest on huvitatud 1,9 meest;
    – naistel on võimalik oma lapse isaks nimetada meest, kes ei ole tegelikult tema isa;
    – mehele ei ole tagatud teave tema bioloogilisest isadusest, st naisel on võimalus jätta lapse tegelikule isale teatamata lapse sünnist;
    – meestel puudub sõnaõigus abordi üle otsustamisel;
    – naiste viljatusravi võimaldab naistel rasestuda ilma meessoost partnerita;
    – avalik debatt nõuab meestelt rohkem osalust majapidamistöödes, kuid mitte naistelt suuremat panust palgatöös;
    – abielulahutuse puhul määratakse laste hooldusõigus üldjuhul emale, isa peab hooldusõiguse saamiseks olema uuesti abiellunud, isa kohustatakse lahutuse puhul tasuma laste elatusrahasid, kuid neile ei anta võimalust lastega kohtuda, elatusrahade määramisel lähtutakse üksnes isa ja mitte ema sissetulekutest, kohus ei sunni naist tagama isale õigust lastega kohtuda;
    – naised kasutavad turvakodusse mineku fakti mehe vägivaldsuse tõestamiseks, samas ei uuri naiste turvakodud, kas naisel oli varjupaika tulemiseks reaalne põhjus;
    – naised esitavad meestest sagedamini valesüüdistusi perevägivallas või laste seksuaalses kuritarvitamises.

    ÜHISKOND

    – Mehed on vanglakaristuse ähvardusel kohustatud läbima 6-12 kuud kestva ajateenistuse;
    – sõja ajal tsiviilteenistuses olnud Soome meestele ei ole erinevalt naistest makstud lisapensioni;
    – Soome võrdõiguslikkuse seadus seab naiste õigused kõrgemaks meeste omast: selle seaduse eesmärk on tõkestada soolist diskrimineerimist ning edendada meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ja selle abil parandada naiste olukorda tööelus;
    – meestele mõistetakse samasuguste kuritegude eest karmimaid karistusi kui naistele, nt füüsilise vägivalla ja varguste eest määravad Soome kohtud meestele 7-13% pikemaid karistusi. Levinumate kuritegude puhul määratakse meestele reaalne vangistus 4 korda sagedamini kui naistele, kelle puhul piirdutakse tingimisi vangistusega;
    – seksuaalset ahistamist puudutav seadustik reguleerib meeste seksuaalset käitumist ning mitte naiste oma. Naise miniseelikut või parfüümi ei peeta seksuaalseks väljakutseks seaduse mõttes.

    – Üheski Soome ülikoolis pole meesuuringute keskust, küll aga on mitmeid naisuuringute keskusi;
    – võrdõiguslikkuse uuringud on väga tihedalt seotud feministliku ideoloogiaga;
    – vägivallauuringutes keskendutakse patriarhaalsele domineerimisteooriale (mehed süüdi, naised süütud), mis annab eelkõige feministlikule ideoloogiale sobivaid tulemusi. Seejuures esineb: tõendite varjamist, ebasobivate tõendite vältimist, ainult sobivatele allikatele viitamist, uuringutulemustest meelevaldsete järelduste tegemist, tõestatult ekslikele uuringutele viitamine, “hereetiliste” artiklite mitteavaldamine või uuringute mitterahastamine, “hereetiliste” uurijate ahistamine, ähvardamine ja karistamine;
    – nõuandlates küsitakse rutiinselt naistelt, kas nad on kannatanud vägivalla käes, meestelt seda ei küsita, samuti ei anta laste isadele asjakohaseid küsitluslehti;
    – vägivallauuringutes naistele esitatud küsimused võimaldavad vägivallana defineerida argiseid või piiripealseid olukordi.

    – Naised saavad lisaks oma palgatulule kasutada ka mehe tulusid. Ehkki naiste keskmine palk on väiksem meeste keskmisest palgast, ei tähenda see automaatselt, et naised saaksid kasutada vähem ressursse;
    – mehed peavad kõrget palka olulisemaks kui naised. Madalapalgalist meest ähvardab abielulahutus rohkem kui madalapalgalist naist;
    – mehed ja naised peavad erinevaid ameteid. Ühe uuringu väitel makstakse USA-s naistele sama töö eest suuremat palka kui meestele. Naiste keskmiselt väiksem palk tuleneb sellest, et nad valivad pigem töökohti, kus on lühem või paindlikum tööaeg, vähem reisimist, vähem ohte, vähem majanduslikke riske, vähem ebamugavusi (külm, vihm, rutiinsus). Selliste tööde eest makstakse vähem palka. Meeste ja naiste keskmise palga võrdsustamine tooks seega kaasa selle, et võrdse palgataseme juures peavad mehed tegema ohtlikumaid ja vähem mugavaid töid.

    TÖÖELU

    – meeste töö on naiste omast keskmiselt ohtlikum. Mehed satuvad Soomes 2,5 korda naistest sagedamini tööõnnetustesse;
    – mehed teevad “halvemaid” töid kui naised. USA-s 25-st kõige madalamalt hinnatud erialast 23-l on 90 % töötajaist mehed;
    – tööaladel, kus töötavad peamiselt naised, kogevad mehed suure tõenäosusega otsest, kaudset või struktuurset diskrimineerimist, seda nii töötajate kui klientidena;
    – nn naiste aladel oodatakse meestelt raskemate või ohtlikumate ülesannete täitmist. Nt medvennad peavad suutma teha jõutõsteid või rahustada ohtlikku patsienti psühhiaatriahaiglas;
    – mõnedes ametites saavad naised kõrgemat palka oma seksuaalse atraktiivsuse eest. Nt tippnaismodellid teenivad 5 korda suuremaid tasusid tippmeesmodellidest;
    – suupisteid ja jooke müüvatele naismüüjatele makstakse spordivõistlustel meelsamini jootraha kui meesmüüjatele.

    RESSURSSIDE SIIRE

    – Meeste tulu annab enamuse haigekassa tulust, naiste ravi viib enamuse haigekassa kulust;
    – arvestades meeste lühemat eluiga: kui mees ja naine investeerivad maksudena pensionikindlustusse 1 euro, siis naine saab tagasi 1 euro, mees aga 0,7 eurot;
    – naine saab lisaks oma palgale kasutada ka mehe ressursse. Enamasti abielluvad naised endast jõukama mehega. Times Online andmetel omavad Suurbritannia naised aastal 2025 60 % riigi erakapitalist ning USA-s aastal 2002 51,3 % erakapitalist.

    TERVISHOID

    – mehed kasutavad tervishoiuteenuseid naistest märgatavalt vähem;
    – rinnavähiuuringuteks kasutatakse Soomes märgatavalt rohkem raha kui eesnäärmekasvajate uuringuteks, Soomes hüvitatakse luuhõrenemise ravi naistele aga mitte meestele;
    – naiste tervishoiuks kasutatakse 46 % rohkem ressursse kui meeste tervishoiuks. Kuni 12 eluaastani kulub enam raha poiste raviks, kõikides vanemates vanuserühmades kulutatakse naistele enam raha kui meestele. Oluline osa naiste suuremas ravikulus on nende pikemal elueal.

    KOOLITUS

    – Suurem osa koolituseta ja töötuks jäänud koolist väljalangenutest on 16-20-aastased noormehed;
    – Soome koolis saavad tüdrukud poistest paremaid hindeid kõigis ainetes (sh matemaatikas, füüsikas ja keemias, mida on peetud poiste aladeks);
    – haridusasutustes puuduvad meespedagoogid (nt Norras on riiklik programm, mille eesmärgiks on saada lasteaedade personali seas vähemalt 20 % meeste osakaal, sarnased programmid on ka Taanis ja Suurbritannias);
    – 20-24 aastastest soomlastest on kõrgharidus 60 % naistest ja 42 % meestest. Ehkki 25-34 aastaste soomlaste seas oli 2004. a naisi 2,3 % meestest rohkem, oli samas vanuserühmas kõrgharidus 46 % naistest ja 29 % meestest.

    MÜÜDID

    – ehkki on levinud müüt, et naine teenib keskmiselt 0,8 eurot võrreldes mehe 1,0 euroga, on Soomes erinevus vaid 0,04 eurot naiste kahjuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga