Miks Läti laamendab tänavatel?

Juba eile hakkasid tulema teated Riias toimuvatest protestidest. Algselt poliitilise sõnumiga ja rahumeelselt kulgenud protest muutusid hiljem kinnisvara suhtes vägivaldseks. Inimesi ei rünnatud. Aga politsei peksis ja gaasitas inimesi. Kas vägivallatsemine hoone või aknaga on ikkagi vägivald, millele peaks märulipolitsei reageerima? Omandi kahjustamine selle mitte omajate poolt on lihtsalt märk, et ebavõrdsus on liiga suureks läinud.

Oleks aeg mõista, et millegi väärtusliku omajate hulk on järjest vähemaks jäänud ja valdav enamus omab ainult kohustusi (laenud, kohustus orjatööl käia). Isegi inimeste mõtlemisvõime on hakanud manduma, sest tuttavate ja sõpadega arutamis ja debateerimise asemel piirdudakse loetud minuteid kestva telefonikõne, lühikese e-sõnumi või lihtsalt apaatselt teleri ees istumisega. Kui mingil hetkel peaks rahuolematus oma tühja eluga aga inimesed tänavatele tooma, siis tormavad eliidi kannupoisid ehk ajakirjanikud raporteerima hävitustööst ja seda hukka mõistma. Aga nad ei vasta küsimusele, miks ning mille vastu märatseti. Mis viis inimesed vastuseisu kehtiva korra ja moraaliga? Sellele küsimusele ei proovitagi vastata, sest muidu on oht kapitalistlike ühiskondade puuduste paljastumiseks. Jah, kommunismis tahtsid inimesed (sõna-, väljendus-, liikumis-)vabadusi aga kapitalismis on need vabadused ära võetud (lennujaama kehaskänner, telefonide automaatne pealkuulamine ja logifailid, inimeste positsioneerimine telefoniga, interneti kommentaatoritega võitlemine) ja asemele pakutud justkui tarbimises mõõdetav õnn.

Kas te märkasite eestikeelsest meediast, miks Ateenas noored inimesed protestisid ja mässasid? Meedia kajastas ainult politsei ja parempoolsete vaadetega poliitikute vaatenurka. Või äkki meeldis noortele lihtsalt solvanguid karjuda, pudeleid loopida ja jõulupuud süüdata? Tegeliku põhjuse aimamiseks tuli minul näiteks vaadata EuroNewsi kus nädalavahetusel tehakse väike ülevaade Euroopa teiste telejaamade uudislugudest ja seal selgus siis hispaania reporteri küsimustest, et noored protestisid ilma tulevikuta elu vastu. Kõrghariduse kättesaadavust hakatakse vähendama, isegi kõrharidusega noored ei leia püsivaid töökohti, nad näevad oma (kinnisvara)laenudesse mässitud vanemaid ja tunnevad ennast mitte inimese, vaid kapitali teeniva mutrikesena (firmadele on vaja tööjõudu tootmiseks, nendele makstav palk aga võetakse söögi, riiete ja eluasemega jälle ära. Aastas jääb heal juhul kasutamata ühe kuu palk, mille eest siis saab midagi veel osta või kusagile reisida)

Kui ma saan täpsemalt selgeks, miks Lätis protesteeriti, siis annan ka siin teada. Praegu võib aga öelda, et peaminister Godmanis sildistas seda revolutsiooniks ja Seimi spiiker Daudze (valitsevate parteide kõnetoru) süüdistas opositsiooni.

One Comment

  1. Pingback: Lõhkuv Läti ja nördinud Virgo Kruve « Homo homini homo est

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga