Ajakirjade kadumine ja fenomen “Inno teab”

Eile tuli siis teade Kalev Meedia poolt välja antud kümnekonna ajakirja sulgemisest. Mina pole paberile trükitud lehti ja ajakirju juba pikka aega tellinud ega lugenud aga on märkimisväärne, et see info ilmus esmalt Inno ja Irja blogis. Miks on blogi informeerituim?

Vaatasin eile õhtul telest Leito intervjuud (TV3?) ja seal öeldi, justkui oleks info sellest ka varem liikunud. Lausa neljale peatoimetajale olevat teada antud teede lahku minemisest.  Kui ennast meedia analüütikuks pidav inimene sellist infot tahtlikult varjab ja seda tagantjärgi möönab siis kuivõrd pädev saab ta üleüldse olla? Äkki ta lihtsalt poosetab oma analüüsidega meediaturu olukorrast? Muidugi on ka variant, et ise mutrikesena masinavärgis olles ei saa ta nii palju infot avaldada või arvamust välja öelda kui mõnes teises olukorras ta seda teeks.

Tundub eilsete ja tänaste uudiste järgi, et kõige tähtsam on teatada ka Kalevi kommivabriku võlast veefirma ees. Kuku raadio teatab teistes uudistes järjest, et “nendel minutitel keerab Elveso veefirma Kalevi kraanid kinni.” Ärapanemine näikse olevat kõige suurem rõõm!

Blogides on ka esimesed reageeringud. Äripäevaga lähedalt seotud Kirjatsura on seekord üllatavalt vähekriitiline ja -parastav. Küllap ta teab seda nendegi majas valitsevat närvilisust, mis paistab näiteks vähem infot omavale inimesele kasvõi õhukeseks muutunud Äripäevast välja. Ma tean, et see tundub ülistamisena aga Äripäeva endine töötaja Inno on jällegi selle kohta adekvaatse hinnangu koostanud.

Igatahes Ogar emane aka Ninataga on sellest 100 inimese töökoha kadumisest rõõmu täis aga ta on nähtavasti nakatunud mingi poliitilise haigusega ja selle tõttu käitub sedamoodi.

Arvatavasti on tegemist reformitripperiga ehk siis kokkupuude reformikatega lööb segaseks. Parteidele mõjub reformitripperi saamine eriti laastavalt. Kokkupuude valitsuses Reformierakonnaga viis 2001. Mart Laari kolmikliidu hingusele ja jättis mõõdukad ning isamaalased Tallinna volikogust välja. Samuti kärpis 2003. märgatavalt esindatust Riigikogus. Asemele tulnud Res Publica pidas vastu 2 aastat ja siis Juhan Parts ning äraostmatud loobusid. Vahepeal ilmnesid Keskerakonnal “tüsistused” ehk valitsuses olnud ministrid lõid parteist lahku. 2005. koos Ansipi tulekuga olid reformikad natuke vähem toksilised ja peamise kahju sai Rahvaliit, kes nakatus korruptsiooni kahtlustesse. Res Publica oli saanud reformitripperi kabelimatsu ja pidi paarituma Isamaaliiduga. Ka praegu ei lähe 2007. aprillis alustanud kolmikliidul eriti hästi, sest Isamaa ja Res Publica liidus on topelt arv reformitripperi kandjaid ja kõigil pole see ka välja ravitud, mistõttu näiteks Taavi Veskimägi peab ennast valitsusega opositsioonis olevaks. Midagi head pole oodata ka mõõdukatel sotsidel, kelle kätega tehakse Liberalismi Akadeemia propagandafilmide stiilis inimkatseid: kord võtame koolitoidu ära ja siis jälle mitte, lõpetame koolitoetuse maksmise, muudame pensionide väljamaksete korda, jne.

Seekord ma pilti ei pane, sest pole sellist sobivat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga