Isamaa Rebane joob ennast põhja

Halvad uudised rahvuslastele ja IRL liikmetele. Teie kunagine maskott ja parteikaaslane Kalev Andres Rebane on elumuredele alla jäämas ja purjutab isegi laupäeva lõunal. Nägin sigapurjus Kalev Rebast trammis, käes liitrine õllepudel ja trussikud välkumas.

Ma tahtsin isegi pilti teha sellest allakäigust, kus punase ja võimsa auto omanikust on saanud justkui öömajast tulnud eluheidik kuid loobusin. Hakkas kahju. Viimati nägin teda nädal või paar tagasi Reporteris hirmunult kurtmas, et prokurör tahtvat teda vahistada ja seda ikka ei saavat, sest tal olevat firma juhtida ja vaja töötajatele palka maksta jne. Tõenäoliselt oli saatus see, et fotokasse olid sattunud ka pooltühjad akud, mis ei lasknudki pilti teha. See poleks olnud ka minu poolt ilus tegu, sest kuigi on tegemist provokaatori ja laarlasega, siis ta on noor mees nagu minagi ja ettevõtja elu pole lihtne. Tean seda isegi kui raske on praegusel ajal ettevõtlusega tegeleda. Olgu ansiplastel see kerge!

Samuti muutuvad inimesed aja jooksul. Kalev Rebane oli kunagi täitsa kiilas aga novemri lõpus sai ta endale blondid kiharad ja need olid tal veel ka laupäeva, kuigi pulstunud ja räsitud välimusega. Sellest polnud aga väga lugu, sest ta tõmbas kapuutsi pähe, teate küll nagu neil aguli gängstadel USA filmides.

Kalev Rebane on tõeliselt ilus oma blondide kiharatega. Oleks ta šoti keldis, siis pimedas võiks igasuguseid eksitusi tulla.

Kalev Rebane on tõeliselt ilus oma blondide kiharatega. Oleks ta šoti keldis, siis pimedas võiks igasuguseid eksitusi tulla.

Kuidas ma nägin sigapurjus Kalev Rebast

Laupäevane päev oli sademeteta kuid ilma päikeseta. Mõtlesin minna siis Kadriorgu Hiina uusaastat vastu võtma. Soovitati tulla ühistranspordiga ja nii ma siis istusingi trammi nr 2 (Hobujaamas oleksin siis ümber istunud). Enne Telliskivi peatust ja Balti jaama olid mupolased reidil ning ees oleva madalapõhjalise trammi kontrollimine võttis aega. Kui lõpuks saime liikuma, siis oli aeglustatud ka Telliskivi peatuses inimeste maha-peale võtmine. Siis ma märkasingi kella 15:20 paiku paremal pool teed ja kioski lähedal kahte kogu, kellest üks pööras pead ja ma olin üsna kindel, et tegemist oli Kalev Rebasega. Näo profiil oli 100 % sama ja valged kiharad, kuigi salkudesse vajunud, olid ka samasugused kui telekas nähtud. Kuid tal kõlkus parema käe sõrmede vahel plastikust liitrine õllepudel ja seljas oli odavamat sorti nailonist jope. Selline, mis vaevu vöökohani ulatub. Mõtlesin teha mööda sõites temast pildi aga oh üllatust, ta tuli koos sõbraga hoopis trammi tagumisest uksest peale. Vaevalt oli ta saanud istuma (rahvast oli vähe kuigi enamus kohti olid täis) kui läks laul lahti. Mina arvan, et tegemist oli mingi õllekeldrite repertuaariga, sest laul polnud ei rahvuslik ega ka selline, mida raadiost oleksin kuulnud. Samas pole ma ise õllekates käija ega ka mitte õlle jooja ning seetõttu vaid arvan laulu päritolu. Igatahes kestis see laul tal niikaua kui tramm oli peaaegu järgmisse peatusse jõudnud. Umbes 100 m enne Balti jaama peatust (mis on kohe järgmine) tõusis ta püsti ja kõndis ettepoole jääva ukseni. Ja siis mina koos teiste istujatega nägimegi, tema lohvakalt jalas istuvate teksade värvli kohalt, et Kalev Rebane kannab helesiniseid trussikuid. Mind üllatas see värv, sest assotsieerub vene ajaga kui poes oligi vaid helesinine pesu, mida siis eelistasid slaavlased. Kalev tahtis justkui segaduses maha istuda ja oleks siis veel rohkemgi ennast paljastanud aga mõtles ümber ja üritas vasaku käega pükse kõrgemale vedida (paremas kõlkus Rock´i plastpudel, meenutuseks). Haaras siis postist ja asutas ennast peatuses väljuma. Seejuures hõikas mitmel korral, “Ae Pets, lähme siin maha, lähme maha.” Ma võisin sõbra hüüdnimega ka eksida aga mulle kangastus nähtud vaatepilt kunagise telesarja tegelaste Petsi ja Aiku juhtumistega. Igatahes said Kalev Rebane, tema õllepudel ja sõber õnnelikult trammist maha ja tuikusid turuhoone poole.

Minul käis peast läbi mõte teatada purjus inimestest politseile. Tean juhtumit, kus tänaval rahulikult õlut joonud noormehele tehti trahvi, sest pärast puhumist oli tal joove tuvastatud. Kalev Rebane aga polnud mitte purjus, vaid lällas ka sinna juurde. Ka see kõne jäi tegemata, sest milleks teatada võimalikust õigusrikkujast ja üritada huligaanitsemist ära hoida kui leebelt karistatakse isegi isikuvastaste kuritegude kordasaatjaid. Mul oli temast hale, sest meenutas mõneti Kojameest alias Tarmo Kruusimäge. See tüüp peab ka ennast muusikuks ja poliitikuks aga tegelikult on suutnud poliitilises karjääris ainult Tallinna Volikogu majas õlut juua, ei rohkemat (Erisaade näitas pilte).

Loo moraal on selles, et Kalev Rebane kasutati partei poolt ära Tõnismäe provokatsioonide korraldamiseks aga siis visati ta mittevajalikuna üle parda ja jäeti turujõudude meelevalda hulpima. Muidugi jama, et eesti lipu (uhke) lehvitaja hakkab nüüd sarnanema balti jaama ümbruses liikuvate bomšidega aga just nii noortesõbralik on staažika valetaja Mart Laari partei.

Meenutuseks, et Mart Laar on Euroopas ja võib olla kogu maailmas ainus poliitik, kes on olnud kaks korda peaminister ja mõlemal korral lahkunud ametist valetamise tõttu. Esimesel korral seoses rublade müügiga ja teisel korral pildi tulistamise pärast. Ameeriklastel on muidugi ütlus, et anna inimesele teine võimalus aga nad lisavad ka juurde, et mitte enam kolmandat. Seega pole mõtet loota Laarist kolmandat korda peaministrit. Ta on parandamatu valetaja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga