Vaesust mürgitatakse isegi toidunõudega

Ma ise ei kasuta plastikust kausse ega muid toidunõusid aga kindlasti on selliseid inimesi, kes eelistavad neid odavama hinna pärast. Nüüd tuli siis välja, et Maximas müüdud pastikust kausid saastasid neisse pandud toidu. Ajapikku oleks see mürk kuhjunud inimkehas. Kes teab, äkki isegi tapnud.

Käesolev ajastu ülistab kasumi teenimist. Seejuures on inimese tervis teisejärguline. Ajaloost tuleb meelde, et umbes kümnend tagasi keelustati Eestis pliid sisaldava bensiini müük ja kasutamine. Ometigi oli plii ehk seatina tuntud oma mürgisuse pärast juba Vanas-Roomas. Võib siis küsida, et miks ei tehtud midagi selle mürgise plii bensiinist eemaldamiseks? Tegelik tõde on veelgi õudsem. Nimelt bensiini valmistamisel naftast ei ole seal algselt pliid, see lisatakse sinna protsessi käigus. Pliiga mürgitatud bensiini tootmise eesmärgiks oli anda mootoris rohkem võimsust. Sellega kaasnenud inimeste mürgitus (ilmnes inimese veres) ja raskesti põhjendatavad haigused oli lihtsalt selle soovimatu kõrvalmõju, mille peale väga tõsiselt ei mõeldud.

Tuues võrdluse hilisemast ajast, siis Hiinas anti piimale ka võimsust juurde sinna plastikut ehk melamiini lisades. Mõlemal juhul, nii bensiini kui melamiiniga piima tootmisel saadakse kasum kiirelt kätte kuid inimesele tekitatud tervisekahjud ilmnevad alles ajapikku. Samuti jäetakse nende kandmine kõigile, samas kasumid on vähestele tootjatele reserveeritud.

Nüüd tuli siis info, et Maxima peab lõpetama müügi ja ostma tagasi senini müüdud plastikust kausid. Olen üsna kindel, et nende tootmisel oldi teadlikud inimtervise ohustamisest ja loodeti, et ennem jõutakse asjad rahaks teha ning kahjud jäävad firma kadudes kogu ühiskonnale. Äkki olid need toodetud Hiina või mõne teise arengumaa turu jaoks, nagu see melamiiniga piim ja loodeti, et nõrga kontrolli tõttu õnnestub rikastumine läbi viia. Võin küll eksida aga minu meelest on enamus tankerite naftareostusest jäänud riikide ehk maksumaksjate rahakotist likvideeritavaks ehk siis korporatsioonid on erastanud kasumi ja natsionaliseerinud kulud. Halvimal juhul nende jaoks on tulnud tasuda trahv kuid see pole isegi katnud reostuse likvideerimise kulusid.

Lisaks plastikust toidunõudele, saastavad kõik inimesed ennast plastiku osakestega. Tõenäoliselt pole te seda endale teadvustanud aga kõik hambaharjad on plastikust. Mis te arvate, kuhu sealt tulnud üliväiksed plastiku tükid võiksid kaduda? Ma ei tea, kas olete näinud näiteks plastikust luuaga asfalti pühkivat kojameest aga ma võin kinnitada, et 4 kuud hiljem on selle plastikust harja kulumise märgid näha. Harjaste lühemaks kulumisel sattuvad kindlasti mürgised (keemiatööstuse eesmärk neid tehes oli kõike muud kui ohutus inimesele) osakesed ka pinnasesse ja sealt kuivade ilmadega ja tolmuga ka inimeste hingamisteedesse ning ajapikku pinnavette (jõed, järved) ning samuti põhjavee ülemistesse kihtidesse. Isegi suuremates linnades esineb veel oma kaevu kasutavaid majapidamisi, kus vesi tuleb heal juhul sügavamalt kui 5 meetrit aga harva üle 10 meetri sügavuselt. (Tallinnas Kristiine linnaosa eramajad näiteks, Pirita)

Miks lastakse teadlikult ohtu kujutavaid nõusid turule?

Ma arvan, et ükskõiksusest. Filmis Corporation on toodud inimesi mürgitava tööstuse kohta hea näide. Kui sa võtad relva ja lased kellegi maha, siis on sinu süü tõestamine üsna lihtne. Aga kui sa toodad igapäevaseid asju (hambaharja, melamiiniga piimapulbri, tefloniga panni, plastikust veekeetja või kausi) ja mürgitad nendega ajapikku inimest, siis ei mõistata sind süüdi, sest väga raske on tõestada arenenud riikides vohava vähki haigestumise seost toidutööstuse ja keemiatööstuse kuritegeliku hoolimatusega.

Keemiatööstuse poolt aeglane mürgitamine on see omalaadne inimeste arvu piiramine (vaesuse likvideerimine ehk vähendamine). Näiteks Euroopas on naiste suurim haigus – rasedus. Selle vastu võideldakse küll ennetavalt tablettide, kaitsevahendite kui vajadusel tagantjärgi abordiga. Seevastu arengumaades on peamine pere planeerimise vahend endiselt toiduabi kättesaadavus, haiguste puhangud ja madal elukvaliteet (ebasanitaarsed elutingimused). Seal tehaksegi lapsi arvestusega, et “pooled neist lähevad teepeal kaduma” ega saa täiskasvanuks. Oma vanaduspõlve kindlustamiseks tulebki vaeste maade naistel sünnitada 3 ja enam last, sest mõni neist ikka saab täiskasvanuks. Näiteks Saudi-Araabias on elutingimuste tõus ja suremuse vähesus loonud olukorra, kus 75 % rahvastikust on alla 25 aastased. Samasugune olukord on paljudes Araabia riikides, mis ilmneb ka suuremas radikaalsuses. Muidugi Hiina piirab väga oma sündivust aga oma saastatud elukeskkonna tõttu peavadki nad seda tegema, sest muidu sureksid lihtsalt nälga. Näiteks Hiinas kasutatakse meilgi levinud röövlinde kormorane hoopis inimese teenimiseks (seda nägin BBC dokfilmist). Noored pojad kasvatatakse inimese juures ülesse ja hiljem seotakse neile nöör või traat ümber kaela(takistab kala alla neelamist), teine pael on jala ümber ja lastakse järve kala püüdma. Sellisel juhul saab lind küll kala kätte, kuid seda mitte alla neelata ja toob selle oma kalurile. Hiljem saavad “kala püüdnud” kormoranid söögiks selle osa kalast, mida inimesed ei soovinud või siis lihtsalt väiksemad. Muidugi praeguste odavate hiina nakkevõrkude ajal pole tarvidust enam lindudega ökoloogiliselt jännata, sest tehnoloogia võimaldab isegi kullesed kinni püüda (liialdatud näitena).

Märkus endale. Kuigi pole kasutanud oma plastikust veekeetjat kunagi eriti tihedalt, siis peaks huvi pärast uurima, kas poes üldse müüaks veel keeduspiraali, et saaks vett näiteks roostevaba kannu sees keema ajada.

Mis puudutab veel toidunõusid ja nende mürgisust siis tänu telele sain teada, et Antiik-Roomas põhjustas pliist valmistatud jooginõude kasutamine tollase eliidi lastetust ja nõrga tervisega lapsi, mida võis pidada ka üheks impeeriumi allakäigu põhjuseks. Rikastel oli raha seatinast tehtud nõude jaoks. Pööbel sõi savist ja puidust nõudest, mis olid odavamad ja tervisele ohutumad. Tänapäeval on paraku vastupidi, et vaene inimene peab sööma mürgist saastunud toitu või ostma  vorsti, kus liha on sees alla 50 protsendi aga kilo hind on kõrgem kui 100 % lihatükil.

One Comment

  1. H2rra Kruve

    Ei maksa otsida vanden6uteooriaid sealt kus neid ei ole. Ma pole mingi autopede, aga elementaarne kooliharidus on mul olemas. Nimetatud kooliharidus ytleb, et mootori v6imsus s6ltub ysna yheselt surveastmest, ehk siis sellest, mitu korda 6nnestub bensiini ja 6hu segu silindris kokku suruda. Mida rohkem surume, seda yhtlasem ja efektiivsem on p6lemine. Paraku, kokkusurumise k2igus gaast temperatuur (siseergia) tõuseb (Termodynaamika I printsiip) ja võib tekkida nn. diisliefekt, kytusesegu iseeneslik enneaegne süttimine, ehk detonatsioon. Detonatsioon on üks väga halb asi kuna lõhub mootorit, takistab selle ühtlast tööd ja vähendab järsult mootori võimsust. Seega tuli kuidagi vältida kütuse iseeneslikku süttimist. Selle vältimiseks hakati bensiinile lisama igatsugu lisandeid. Bensiini detonatsioonikindlust väljendab oktaanarv. Mida suurem oktaanarv, seda suurema surveastmega mootoris võib seda kütust kasutada. Aga tagasi plii juurde. Paraku ei otsanud keemikud AASTAID midagi paremat välja pakkuda kui lisada bensiinile pliid. Jah, sedasama mürgist pliid.
    Seeg tuli meil lahendada dilemma ja valida kahe halva vahel kas a) äärmiselt nõrgad ja kütust laristavad mootorid (kas teate kui palju võttis Ford T 100 km läbimiseks madalaoktaanilist bensiini???), mis lisaks kõigele muule saastavad kohutaval kombel loodust põlemisjääkidega v. b) detonatsioonikindel kütus, efektiivsed mootorid ja mürgised pliijäätmed. Nagu näete, valiti kahest halvast variant B. Tegelikult polnud variant A üldse mingi eriline valik, sest nii madala surveastmega sisep6lemismootort jääb kasutegurilt alla isegi üle-eelmise sajandi lokomotiividele.
    Kui üldse kellelegi midagi ette heita, siis pigem keemikutele, kes juba varem ei leidnud kütuse detonatsioonikindluse tõstmiseks paremaid meetodeid.
    Kõik need lihtsad faktid on kirjas _keskkooli_ füüsika ja keemiaõpikus, millest minul, jumal-paraku, on möödas juba viisteist aastat nõnda, et ühte-teist hakkab juba meelest ära minema 🙂
    Abiks oleks koolist rohkem tähele panna, uinuv mõistus sünnitab koletisi. Iga asja taga ei pea kohe “juudid-ja-illuminaadid” olema. Mõnikord on lihtlsat pragmaatiline valik mitme halva vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga