Ülo Vooglaid: hinnang Eesti majanduskriisile

Palju kirutud majanduslangus on viimaks ka ansiplasteni jõudnud. Eile siis ütles peaminister Andrus Ansip selle välja kui suutis Riigikogule anda 2009. aasta riigieelarve parandustega (kärbetega) variandi.

Tegelikult peaks ta läbi lugema Ülo Vooglaiu kirjutise kriisi põhjuste, sümptomite ja võimaliku ravi kohta.

Mina ise arvan selle kohta järgmist:

Lugesin umbes poole läbi, sest interneti meedia pinnapealsus on kärpinud lugemisvõimet ja üle 15-17 tuhande tähemärgi ei jõua korraga hoomata. Võiks öelda, et ilusti kirjutab, targasti kirjutab aga ebapraktiliselt kirjutab. Tema “kutsikad” Res Publica näol olid 2 aastat Eestit juhtimas ja osalevad selles veel praegugi. Kaasaja olukorrast eristas tookord vaid see, et oli veel suur välisraha sissevool (ootus ELiidule) aga sotsiaalne pool oli sama lootusetu kui praegune (Pomerants leidis põhjusi pensionite samal tasemel hoidmiseks, isegi mitte THI võrra tõstmiseks). Seega pole üldsegi välistatud, et praegu lugesin mingit 2002. või 2003. Res Publica poliitilist manifesti. Ma ei taha päris autori pädevust olematuks tunnistada (nagu poliitikud tegid seda sotsiaalteadlastega kui nemad rääkisid kahe Eesti tekkimisest. See oli 2001. kui õigesti mäletan) ega soovitada tal oma liistude juurde jäämist (nagu tegi Reiljan kui ajupestud kultuuritud inimesed kargasid Rüütli kallale) aga samuti ei saa ma tõsiselt võtta inimest, kes poole jalaga juba siit ilmast (mõtetes)lahkunud. Aadu Lukas algatas ka ühiskondlikku Leppe sihtasutuse siis kui tal olid ärid juba püsti pandud, rikkus majja toodud ja hakkas mõtlema oma “sotsiaalsema pärandi” peale. Tõenäoliselt on kõik unustanud, et 2003. veebruaris oli ETV valimisdebattis väga tuline teema, et kas ja millised kandideerivad parteid toetava ühiskondlikku lepet. Ei saanud sellest tookord asja ega saa ka uue nimega Koostöö kogu juhtimise all. Kulutatakse miljoneid (algne lepe tuli 4 lk peale) aga tolku ei midagi.
Ma olen küll sinisilmne ja tavaliselt optimistlik aga praegu tundub mulle küll, et Eesti võib päästa ainult asjalikumate inimeste eksiili saatmine. Siia jääjad siis manduvad oma rämpsu sisse, sest ekspordiks müüa pole midagi aga hinnatase on kõrgem kui Euroopas.
Valimistel näeme, raisk!

2 Comments

  1. Äärmiselt kurb on taolist arvustust lugeda. Miks?

    Esiteks sellepärast, et selle kirjutaja pole ise suvatsenud arvustatavat materjali isegi korralikult läbi töötada.
    Tööandjana, ma taolise arvutuse esitaja puhul hakkaks jälgima kogu tema tegevust ning ei sooviks sellist töötajat oma ettevõttesse. Kõik mida teha, tuleb teha korralikult ja põhjalikult või üldse jätta tegemata, sest lõppkokkuvõttes sünnib pinnapealsusest rohkem kahju kui kasu.

    Teiseks ei põhine arvustus üldsegi mitte arvustatava materjali analüüsil vaid omaenda eelarvamuste väljaladumises, mis näitab et kirjutajal polegi kombeks süüvida enne arvustuse tegemist arvustatavasse teemasse vaid laotakse välja mingid omaenda dogmad, millede tegelik seos arvustatava materjaliga on näiline, mitte sisuline.

  2. Väga hea kommentaar Vuntolt.

    See kommentaar siin on hämmastavalt elav näide meie Eesti igapäevaelust, süüvimata vähimalgi määral teemasse, millest räägitatakse, mõistmata ja lõpuni selgeks tegemata arvustatavat materjali või nähtust, lastakse seda emotsionaalsete argumentide abil usinasti põhja.

    Muidugi kui too kirjutaja oleks vähegi kursis näiteks Ülo Vooglaiu motodoloogiliste alustega, oleks tal omal ka piinlik..

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga