Rahvuspärand tehakse rahapapudeks

Isegi rahva pärand pole enam kaitstud kapitalistide kasumi ihade eest. Nüüd on mingid ärikad tellimas Hiinast konteineri või paar ketse, millele peale kantud Eesti rahvamustrite imitatsioonid. Nimetavad seda rahvuslikuks. Tegelikult on see rahvuskultuuri röövimine ja kuritarvitamine. Kaubaks muutmine. Rahaks tegemine. Kasumist ei tule maksta ühelegi mustri autorile, sest tegemist on ühisloominguga ja autorit pole teada. Seega hoiti kokku ka disainerite pealt.

Üks rahaks tehtud rahvuspapusid reklaamiv tänane postitus blog.tr.ee lehel

Üks rahaks tehtud rahvuspapusid reklaamiv tänane postitus blog.tr.ee lehel

Ma ennustan, et esialgu on kõik õhinas nende kätte saamiseks. Nädala või paari pärast aga hakkavad kõik neid häbenema, sest tegemist on massikultuuriga ja pole üldsegi huvitav kui iga teine tänaval vastu tulev inimene näeb samasugune välja. Muidugi võin ma ka alahinnata massikultuurist ajupestud tarbijate hulka Eesti ühiskonnas ja neid kantakse isegi uhkusega.

Rahvuslikkus tähendaski ajaloos pigem teistest eristumist ja paikset identiteeti. Väliselt oli siis võimalik eristada, kes on oma ja kes võõras või kust kandist on võõras pärit. Rahvariided aga olid parima kvaliteediga ja materjalist, mida tehnoloogia võimaldas. Nüüd on aga rahva kultuuripärant mandunud massikultuuri kasumi teenimise altarile.

Raha teenimiseks pole kultuuri pärandit ka varem ära põlatud. Mulle meenub aastaid tagasi suvises terevisioonis näidatud väikelast kandmiseks mõeldud mähkimislina. Seda tutvustatid kui patenteeritud toodet (patent on leiutis või avastus, mis on tööstuslikult kasutatav) , mis võimaldab emal väikest last selja peal kaasas kanda. Seal väideti ka, et paari meetrine riidest ese on justkui leiutis ja väärt oma 700 kroonist hinda. Tegelikult oli asi piraatlusega saadud. Nimelt Kagu-Aasias on see üsna levinud abivahend emadele, kes ei saa väikse lapsega kodus istuda ja peavad näiteks vett tooma või põllul riisiga tegelema. Ainult tarbimiskultuuri ohvritele võib tunduda taolise rahvusliku pärandi kaubastamine kuidagi mõistlik äritava või praktikana.

Mina ise kavatsen põlata kõiki neid rahvuspapude ostjaid, kandjaid kui ka vahendajaid ja neile võimalikult vähe ka edaspidi tähelepanu pöörata. Isegi sellelt pildilt lõikasin reklaamina tunduva aadressi välja, et rahaks tehtud rahvuspapude konksu otsa rohkem ullikesi ei sattuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga