Krooni devalveerimine on juba läbi mängitud

Üsna huvitavad arengud toimuvad krooni ja euro teemadel. Esmalt käis Ansip välja kava minna üle eurole. Siis järgnes Ansipi poolt kindel devalveerimise eitus. Nüüd teatas Ekspress, et IMF simuleeris krooni devalveerimist 30 protsendi võrra juba möödunud sügisel. Praeguseks on möödunud kuude jooksul äkki isegi eurod valmis trükitud.

Õpime euromünte. Foto Virgo Kruve

Õpime euromünte. Foto Virgo Kruve

Mäletate, kuidas eelmise aasta alguses saabus üsna mitu konteinerit saadetisi Eesti Panka? Ühel puhul ületas uudiskünnise asjaolu, et K-Komando (mitte segi ajada k-kohukesega) korraldas selle turvamist ja sihtist automaatidest lasteaia laste poole. Või vähemalt olid automaadi torud laste poole. Tookord tundus olevat tegemist Eesti 90 aastapäeva tähistamiseks mõeldud müntidega. Aga äkki lasti ka eurosedelid juba valmis trükkida?

Eriti karm on 40 lehekülje pikkune “Finantssüsteemi stabiilsuse hinnang”, millest enamiku kirjutas kokku pangakrahhide spets Steven A. Seeling. Töörühma kuulusid teiste hulgas Maailmapanga ja Rootsi riigipanga esindajad.

Paberis soovitatakse valmistuda halvimaks. Näiteks, mis saab siis, kui Eesti pangad ei saa enam Skandinaavia emafirmadelt häda ­korral abi. Samuti tuleb korraldada kriisisimulatsioon, kus peaksid osalema ka Swedbanki Balti üksused koos Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi võimudega.

Sügisese seisuga pidid pangad peaaegu poole oma finantsidest tagasi maksma lähema kuu jooksul. Samas olid nad igast laenukroonist 46 senti välja andnud vähemalt kümneks aastaks ning neist omakorda pool saadakse tagasi alles 25 aasta või veelgi pikema aja jooksul.

Lühiajaliselt hangitud raha on kasutatud pikaajaliste laenude andmiseks. Selline tähtaegadega mängimine ja kokkuklapitamine on küll panganduse peamine ülesanne, kuid ühtlasi tähendab see likviidsusraskuste ohtu. Ainult 31 protsenti Eesti pankade lühiajalistest kohustustest on kaetud sularaha ja muude likviidsete varadega.

IMF märgib aga, et ärimahtude kiire kasvu tõttu on pankade kapitali suhe koguvaradesse alates aastast 2000 järjekindlalt kahanenud.

Muuhulgas arvutati läbi ka paljukardetud krooni devalveerimine 30 protsendi võrra. Sel juhul maksaks euro tänase 15,6 krooni asemel üle 20 krooni. Pankade kapitali adekvaatsuse tase kahaneks juba esimesel aastal praeguselt 15 protsendilt 5 protsendini. Hapuks võib minna kuni 10 protsenti laenudest.

Eesti Ekspress 19.märts 2009

Ega polegi eriti midagi lisada. Selles nädala eesti olnud soome dokfilmis öeldi Läti majanduskriisist rääkides välja, et Rootsi emapangad on asutanud rämpspanga, kuhu saaks olukorra halvenemise korral probleemid “uputada.”

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et devalveerimise kursina räägitakse jällegi 21 kroonist ehk sama number millega tekitati paanika 2007. sügisel muukeelsete eestlaste seas. Äkki peaks selles nägema nüüd hoopiski katset inimeste valvsust vähendada, et teisel korral oleksid inimesed veelgi kindlamad, et küllap on tegemist kuulujuttudega.

Minul ei ole hoiuseid ega laene, mida devalveerimine mõjutaks. Küll aga seisab mul lähiajal ees swedbankis kontode sulgemine. Mul on juba ka teine alternatiiv välja vaadatud ehk kontsern, mis tegutseb kõigis läänemere ümbruse riikides sh Taani ja Poola (SEB sinna ei kvalifitseeru!).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga