inimesedmajanduspoliitika

26. aprill ajaloos: Tšernobõl, Pronksiöö ja intellektuaalne omand

Nädalasse jäi üleilmne Maa päev ja Jüriöö 666. aastapäev. Täna on Tšernobõli tuumaõnnetuse 23. ja Pronksiöö 2. aastapäev.

Pronkisöö ajal loobiti sisse isegi raamatukaupluse aknad. Vineeritahvlid ja politsenikud 9 päeva hiljem 5. mail 2007. Foto Virgo Kruve
Pronksiöö ajal loobiti sisse isegi raamatukaupluse aknad. Vineeritahvlid ja politsenikud 9 päeva hiljem 5. mail 2007. Foto Virgo Kruve

Samuti on täna üleilmne intellektuaalse omandi päev. Sellest viimasest teeks pikemalt, sest olen sellest ka Äripäevas varem kirjutanud. Pikalt ennast kordama ei hakka, kuid natuke tsiteerin siiski:

Täna on ülemaailmne intellektuaalse omandi kaitse päev. Alates 2001. a on World Intellectual Property Organization püüdnud tõsta teadlikkust intellektuaalomandi kaitsest ja tähtsusest ka äris. Intellektuaalsel omandil on kolm peamist valdkonda.

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine intellektuaalomandi vorm on patendid leiutistele ja avastustele, mis peavad olema uudsed ning tööstuslikult kasutatavad.

Kolmas vorm on kaubamärgid, millega eraisikud või firmad eristavad turul tarbija jaoks oma tooteid ja teenuseid. Kõige sagedamini on kaubamärk sõnaline, graafiline või kombineeritud.

Äripäev 26.04.2007 ehk pronksiöö päeval

Nüüd siis pikemalt autoriõiguse kaitsest. Euroopa Parlament kiitis heaks plaani helisalvestiste omandina kaitsmise kehtivuse tõstmise 20 aasta võrra kokku 70 aasta peale. Sisuliselt tähendab see, et helisalvestis on kaitstud üle selle füüsilise autori eluea, sest isegi kõigest 18-aastase muusiku puhul läheks tema looming vabamalt levitamisele alles tema 88. aastaseks saamisel. Praegu on see piirang 50 aastat või siis näitena toodud nooruki puhul tema 68 eluaastani. Ilmselt on plaadifirmad väga hirmul oma omandi pärast, et on läbi lobbystanud sellise ettepaneku.

Toon siia juurde ka kaks tänapäeval irvitavaks reaalsuseks saanud näidet:

1) ingliskeelse laulu Happy Birthday ehk palju õnne sünnipäevaks sõnad kuuluvad ühele USA suurtest korporatsioonidest ja isegi vaatamata asjaolule, et sõnade autoriks olevad kaks USA õde sündisid 19. sajandi keskpaigas ehk umbes 1860 paiku, siis ometigi ei tohi isegi praegu neid laulusõnu avalikult esitada ilma sellele firmale maksmata. Seega olge hoiatatud, et laulu Happy Birthday tekstiga esitamisel peate oma rahakotti kergendama umbes 20 000 dollari võrra. Muusika ümisemine ja esitamine on siiski tasuta aga küsige see igaks juhuks EAKO käest üle.

2) Rootsi ansambel ABBA on keelanud oma loomingu mistahes viisil teiste artistide poolt esitamise, miksimise, töötlemise või uutes versioonides kasutamise. Seega jääb inimkonnale ainult 20. sajandi ABBA ja lukud on pandud peale võimalusele, et keegi võtaks sealt mõne laulurea või salmi ja teeks sellega praeguste inimeste elu rõõmsamaks.

Kultuur 21. sajandil = omand kapitalistlikus ühiskonnas
(materiaalne vara on omandanud virtuaalse kuju, eksisteerib vaid paberil)

Lisaks kuulsin Kuku raadiost, et täna on ka esimest korda tähistatav üleilmne päästekoerte päev (aprilli viimane pühapäev).

Lõpetuseks mainin Tallinnas püsinud väga ilusa ilmaga nädalat, kus hommikust kuni õhtuni on päike säranud, pilvitust pole praktiliselt olnud aga ka mitte erilist sooja, sest ranniku ääres on tugev tuul olnud. Vaatasin oma märkmetest, et eelmise laupäeva hommikul tuli lobjakas maha, mis sulas siis keskpäevaks ja alates pühapäevast ongi olnud erakordselt stabiilselt ühesugune ilus kevadpäev. Looduse tärkamist näiteks puude pungades aga on veel vähe märgata.

2 thoughts on “26. aprill ajaloos: Tšernobõl, Pronksiöö ja intellektuaalne omand

  • ABBA osas on sul ebaõiged andmed, Madonna alles kasutas ABBA laulu sämplit enda loomingus, seega pole tegemist absoluutse seisukohaga nende puhul

    Reply
  • Minu info pärine Eesti autorikaitses EAKO-s töötanud inimeselt ja käis ilmselgelt Eesti kohta. Oleksin pidanud seda muidugi rõhutama.
    Selle uue info järel tundub, et artistide peal parasiteerivad muusikafirmad on asunud ka maailmas laulude (kultuuri) kasutamise õigust rakendama sarnaselt DVD filmide regioonidele. Selline jaotus laseb neil siis paremini toote turustamist jaotada, et maksimeerida tulu. Seda eriti veel interneti ajastul, kus plaadi ostmine internetist on vaid paari kliki kaugusel. Nüüd pole sellel aga mõtet, sest USA plaat Euroopa mängijas ei toimi. Kusjuures Eestis on nii 2 kui 5 (vene) regiooni plaadid ja mängijad läbisegi müügil.

    Reply

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga