blogid ja internettpoliitika

Igor Gräzin europarlamendi valmistel välireklaami

11. november 2008

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=11&date=1226387100#pk2979

9. 12:49 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 9. päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 338 SE esimene lugemine ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini. Palun!

Igor Gräzin
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Selle seaduseelnõu algatas põhiseaduskomisjon 15. septembril 2008, vaatas läbi selle komisjoni istungil 3. novembril 2008 ja suunati esimesele lugemisele 11. novembril ning tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Oli antud aeg muudatusettepanekute tegmiseks ja muudatusettepanekuteks teeksime ettepaneku 25. november 2008 kell 18. Seda viimast numbrit ma hiljem kordan veel.
Ühe sõnaga, stoori selle loo taga on küllaltki lihtne ja samal ajal poliitilisi kirgi tekitanud. Küsimus on nõndanimetatud välireklaami või avaliku reklaami keelustamisest valimiseelsel perioodil. Selle kohta saatis meile Riigikogusse kirja õiguskantsler ja tegemist on tema ametliku ettepanekuga, mille sisu seisneb selles, et see praegune regulatsioon tuleks ära muuta kui põhiseaduse vastane. Viidatud on siin väga mitmetele sätetele, mis puudutavad erinevate võimuorganite, esindusorganite valimisi Eestis. Omalt poolt see arutelu, mis leidis aset komisjonis, tegelikult puudutas veel ühte paragrahvi, mida küll õiguskantsleri puhul küll märgitud ei olnud, aga mille rikkumisega, isegi mitte riive, vaid rikkumisega näikse olevat kõige rohkem tegemist. See on nimelt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mis tagab igale inimesele õiguse vabalt levitada oma ideid-vaateid ja teha seda sõnas, trükis, pildis ja kõikvõimalike teiste vahenditega. Kuna mul oli õnn ja au tegelda selle teemaga ka siis, kui seda piiret hakati vastu võtma ja tollase õiguskantsleri seisukoht on tänaseni jäänud segaseks, mis motiividel seda piiret tehti.
Siis pöördus komisjon tagasi ka nende motiivide juurde, miks niisugune minu arvates jõhker ja demokraatliku ühiskonna jaoks lausa uskumatult jõhker selline piirang üldse sisse viidi, kus inimeste sõna- ja trükivabadust ja poliitiliste vaadate vabadust nii üksüheselt ja nii jämedalt piirati. Ja selle kohta on ka õiguskantsler märkinud oma ettepanekus ning ühes meile saadetud kirjas on need motiivid ka meelde tuletatud. Meile saatis kirja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, kes nimetas need põhjused, miks omal ajal tundus nii vajalik olevat selle piirangu sisseviimine. Täpselt kordab samu argumente õiguskantsler oma kirjas ja selle pärast ma lihtsalt nimetan need viis põhipõhjust.
Esiteks, välireklaami keelamise aluseks oli vähendada valimiskampaaniate kulusid ja seeläbi suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust. Kahjuks on see argument arusaamatu, sest mida suuremad on kulud, seda läbipaistvamad on eelarved. Sellega on tegeldud juba aastaid politoloogiateaduses sel lihtsal põhjusel, et suur eelarve võimaldab tekitada ju väga läbipaistva eelarve, sest eelarves jätkub vahendeid ka selle jaoks. Järelikult see argument langeb ära kui loogiliselt vastuoluline, sest teadus ütleb täpselt vastupidi.
Teiseks, vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, tagades paremini kandidaatide võrduse. Kuidas välireklaam seda suudab teha ja piiramine, ei ole teada. Raha osa vähendamisest on kirjutanud väga palju mõlemad USA presidendid Rooseveltid, Woodrow Wilson, Eisenhower eriti. Muide, täna valitud USA president Barack Obama eelarve oli kaks korda suurem kui ülejäänutel. Kui nüüd uskuda seda, mida Obama tegema hakkab, siis igal juhul on Obama üle kehtiv rahavõim oluliselt väiksem kui näiteks Dick Cheney üle, kes esindab Halliburtoni naftamagnaate. Samal ajal kui Barack Obama esindab põhimõtteliselt ikkagi tööliskonda, proletariaati jne ja tema eelarve on kaks korda suurem. Nii et ühesõnaga, selles mõttes ma ei leia, et inimeste ja tavainimeste esindatus peaks parlamendis tulevikus vähenema. Suuremad eelarved tagavad ja suurem raha osalemine valimiskampaanias tagab rahva parema esindatuse – jällegi reaalne fakt.
Kolmandaks, suurendada valimiskampaania läbiviimisel sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu. Küsimus: kes otsustab, mis on sisuline ja mis on mittesisuline? Teatavasti kõige sisulisema välikampaania viis läbi Reformierakond, kes teatavasti trükkis kogu oma programmi ja põhikirja ühe loosungi peale ja sinna peale oli kirjutatud: “Sisu otsustab”. Järelikult me võime ette heita kõikidele ülejäänud erakondadele, et välikampaania tingimustes on nende kampaaniad olnud absoluutselt sisutud. Mitte ükski pole oma programmi kaanest kaaneni posterina trollipeatusesse üles riputanud.
Neljandaks, vabastada avalik ruum. Küsimus: kellele? Teisele reklaamile, millele veel. Muide, isegi välireklaamil oli kõiki neid argumente, mida ma siin nimetan. See ei ole Gräzini sooloesinemine, vaid lihtsalt ma olin kogu aeg üks sellest vaidlevast poolest, tegelikult see kõik on siin protokollis olemas, aga natuke igavamas kirjas. Ma ei saa salata seda, et ühte Res Publica poliitikut nägin ma iga päev oma majas täie majaseina ulatuses – hommikul, kui ma vihasena tööle läksin ja õhtul väsinult, kui ma töölt või peolt koju tulin. Tema oli esimene, kes mind hommikul tervitas ja viimane, kes mu uinutas. Ja ma pean ütlema, et aja jooksul ma hakkasin teda armastama. Ja pärast, kui me temaga isiklikult tuttavaks saime, selgus, et ongi tegemist toreda inimesega. Mis selgus – aga valituks ta kahjuks ei saanud, valimised osutasid talle, sellele välikampaaniale vaatamata, ääretult eduedukaks. Sel korral ta sinna parlamenti ei saanud, kui ta ei tahtis minna. Juttu on europarlamendi valimistest. Nii et selle avaliku ruumiga on nii, nagu ta on, pluss argument võib-olla siia veel juurde. Kui kõik leiavad, et suured plakatid on pahad, siis peab see reklaamifirma ja reklaamitav subjekt olema, palun vabandust, mudaloll, kui ta laseb endale teha sellist reklaami, mis inimesi vihastab. Tähendab, milline reklaamiagentuur või milline reklaamiandja on valmis maksma raha selle eest, et püstitada loosung – ärge Jumala eest mind valige! Järelikult reklaami tehakse selleks, et meeldida.
Ja viies on vähendada massiivsetest valimiste välireklaamidest tekkinud avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika suhtes tervikuna. Ühesõnaga, ma kordan seda sama mõtet, reklaami, mis ajab vihale, saab teha ainult väga rumal inimene ja ta ongi seda väärt, et teda kuhugile ei valitaks. Aga probleem on antud juhul mujal. Piirang võeti vastu ja nüüd tagantjärele ma võin öelda, ja õiguskantsler on siin sellele kirjas eraldi rõhutanud, tänu sellele piirangule sündis Eesti kõigi aegade kõige grotesksem, kõige vaimukam ja võib-olla omast kohast täiesti ületamatu PR-kampaania, mis väärib kohta maailma ajakirjanduse ajaloos, K-kohuke, mis on saanud üldterminiks, K-korterid, K-kampaania, K-reklaamid, K-Riigikogu, K-see, K-teine, K-kolmas. Kantsler rõhutab, ainuüksi K-kohukese pealt saadi 15 kohtuasja. Üleüldse on neid kohtuasju olnud üle 200, sh on siis kannatanud ka üks meie poiss, ma mõtlen, Reformierakonna mees, kes omaenese apteegis, omaenese televiisoris vaatas Vene kanali pealt loomade saadet, kus hüppas orav – elus, muide! – ja tähelepanelik kaaslinlane ütles, et tegemist on… ühesõnaga, kogu see väärteomenetlus taandus sellele, kas elusat oravat tohib käsitleda logona või mitte. Arutelu käigus selgus, et neid möödahiilimise viise oli veelgi, nagu näiteks, tuletan meelde, mida see keeld meile andis. Ei tohi riputada reklaami trandspordivahendi külge. Näiteks ka Tallinnas. Oh sa pagan! Mul hakkab aeg varsti otsa saama! Palju seal jäänd on?

Aseesimees Jüri Ratas
Ei, teil on aega veel üheksa, kui te soovite, teil on aega kuni üheksa minutit ja kümme sekundit. Te võite ka lõpetada hetkega.

Igor Gräzin
Ei, ei, ma teen väga siva. Aga see oli lihtsalt nii pull lugu. Ühe sõnaga, Selveris televiisor ja seal pildina seisab siis ühe erakonna logo või värk. Kas see on nüüd see välireklaami keeld või ei ole? Ja leiti saalomonlik vastus: kui televiisor moodutab osa laest, siis on see keelatud selle pärast, et see on siis nagu sein, see on konstrukriivne osa ja kui televiisor on sein. Aga kui ta on kruvide ja kronsteinidega sinna kinnitatud, siis on see üles pandud välireklaam. Vähemalt selles osas on nüüd selge, et on olemas sisseehitatud televiisorid ja riputatud televiisorid. Kui teid huvitab, neid lugusid on kümneid. Mul on kahju, et siin puudub minu tollane kaasvõitleja Evelyn Sepp, kellega me käisime küll erinevaid radu, aga oma tegevust kooskõlades kuni praktiliselt kuni Riigikoguni välja. Tõepoolest on väga hea meel, et me lõpuks me oleme siia nüüd kohale jõudnud. Vot sellest me seal muide rääkisimegi.
Komisjonis oli veel üks teema, aga kuna see on alles esimene lugemine, siis ma ei tahaks nagu sellel väga pikalt peatuda. Üldiselt räägiti palju sellest, aga miks me lähme ühest kraavist teise, et täiesti ära keelata on halb, aga täiesti vabaks lasta nagu on ka halb. Et no paneme meetri või paneme poolteist ja siis no nii mitu korda päevas ja kõik teine, kolmas, neljas. Ainus asi, ma võtan selle kokku, tsiteerides antud juhul Evelyn Seppa, kellega ma täiesti nõus olen: “Vaadake, see on läbi käidud etapp.” Seda trikki on proovitud ja seda on proovitud, prooviti seda variandiga meeter korda meeter, siis poolteist korda poolteist ja nii edasi ja nii edasi. Noh, nagu öeldakse, jõudu tööle. Kes otsib nn kompromissi, laske käia. Meetriskaala on teatavasti algab nullist ja lõpeb lõpmatuses, variandid on olemas. Nii et palun, ainult lihtsalt rõhutaksin, läbi kolme, ei, nelja vabariigi valimiskomisjoni protsessi istungi, läbi kahe maakohtu, kahe ringkonnakohtu ja ühe riigikohtu eelistungi ei ole need asjad mitte millegagi lõppenud. Kordan veel kord, toetudes Mihkel Oviiri metodoloogilist põhiprintsiipi: terve mõistus! Saate aru, reklaam, mis käib närvidele, ei ole reklaam. Ja lisaks sellele see üks kolleeg, kellega me nüüd sõbrad oleme, tema valimistulemus ei olnud see, mis oleks selle reklaamiga pidanud juhtuma. Vot, nii me sellest rääkisime ja nii see asi jäi. Kordan: õiguskantsleri ametlik ettepanek on olemas, vastavalt sellele me tegime. Ainus asi, mis ma veel kordan, on see, et vaadake juurde veel § 45 ja sellega oleks nagu jah ja aamen.
Muudatusettepanekud palume esitada – juhul kui see niimoodi sobib – 25. novembriks 2008 kell 18. Komisjon hääletas selle poolt, et esimene lugemine lõpetada. Poolt 7, vastu 0, erapooletuid 2. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan austatud ametikaaslane Gräzin! Olete oodatud tagasi täiskogu ette homme kolmapäeval kell 14.00. Sellega on tänane istung lõppenud. Tänan!

Istungi lõpp 13.04.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga