Digitaalse allkirja andmine teises ajavööndis

Täna tõdesin, et ID-kaardiga digi-allkirja andes fikseeriti ajaks Lääne-Euroopa ajavöönd. Muidugi võib olla, et Eesti elabki juba Rootsi ajas ehk -1 tund Tallinna omast. Riiklikul tasemel võib 1 tunnine erinevus ajas tähendada ka õiguslikke järelmeid: tähtaegade erinevus, teine kuupäeva. Kõigile arvuti omanikele on  arvuti suve- ja talveajale üleminek sisetunde küsimus aga e-riigi dokumendid võiksid olla siiski üle Eesti kehtiva ajaga ühes ajavööndis.

digitaalse allkirja andmisel näidatakse selle ajaks 1 tund varasemast. Autori foto.

digitaalse allkirja andmisel näidatakse selle ajaks 1 tund varasemast. Autori foto.

Seejuures ei ole ilmselgelt tegemist kasutaja arvuti poolse kella määramisega. Muidugi võib olla, et riiklike süsteemide kella ei keeratagi. Niiöelda ei näpita ilma asjata elutähtsaid süsteeme. Ma mäletan, et kodanikualgatuse portaal, mis kunagi sajandi algusaastail veel eksisteeris ja kandis nime Täna Otsustan Mina ehk www.tom.ee (kus praegu on muud asjad) oligi AINUS inimeste algatatud seadusemuudatus just nimelt kella keeramise lõpetamine. Hiljem pöörati see jälle ümber. Nii paljukest siis inimeste arvamuse kuulda võtmisest.

Ma olen ühes oma püsivalt jälgitavas foorumis näinud mitmeid kasutajaid, kes postituse tegemise juurde õige aja saamise küsimust tahtsid õigeks saada ja käisid sellega niikaua peale, kuni administraatorid tegid vastavad kohendused ära.

Antud juhul on aga asjal ka õiguslik aspekt, sest näiteks mõne allkirja andmisel, kus oluline on kuupäev, võin seda teha järgmisel kuupäeval kuni 0:59ni ja allkirjaks läheb kirja eelnev kuupäev ning kellaeg 23:xx kujulisena. Või näiteks esitan digitaalselt allkirjastatud avalduse hoopiski 59 minutit hiljem kui oleks olnud selleks tähtaeg. Filmis “Serving Sara” (Sara lahutuspaberid) oli just nimelt taoline juhtum vööndiaegade erinevusest ja lõpuks sai see ka saatuslikuks lahenduse leidmisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga