USA Vabadussammas on jälle külastamiseks avatud

4. juuli oli USA Iseseisvuspäev ja selle puhul avati Vabadussamba kroon jälle külastajatele. See oli suletud pärast 11. septembri Georg Walker Bushi tegevusetusest tingitud terroristlikke rünnakuid. Kuju kinkisid teatavasti prantslased, kes suurendasid ühte oma maal asuvat kunstiteost.

Umbes samasugune kitš oli ka nädal varem Harju mäe nõlval avatud Vabadussõja sammas, mida ekslikult peetakse ka Võidusambaks. Tegelikult mälestatakse sellega ju sõjas hukkunuid, keda ometigi oli vaid 3588, samas alates 1991. aastast on Eesti Vabariigis jäänud vähemaks 40497 eestlast vaid surmade ja sündide vahe tõttu. Siin pole isegi arvestatud välismaale kolinuid. Kõigile neile ligi neljakümnele ja poolele tuhandele on internetis viidatud aadressil ka sümboolne virtuaalne mälestusrist, mille säilitamist saate ka rahaliselt toetada. Annetuse info on ka seal lehel toodud.

Karikatuur 1.04.2004 Financial Times. Abu Ghraib Liberty statue. Ilmus 1 aasta pärast Georg Walker Bush´i kõnet lennukikandjal, kus oli loosung Mission Accomplished ehk Missioon täidetud. See käis Iraagi sõja kohta. Samal ajal olid avalikuks saanud Abu Ghraibi vangla piinamise fotod. Foto ajalehest.

Karikatuur 1.04.2004 Financial Times. Abu Ghraib Liberty statue. Ilmus 1 aasta pärast Georg Walker Bush´i kõnet lennukikandjal, kus oli loosung Mission Accomplished ehk Missioon täidetud. See käis Iraagi sõja kohta. Samal ajal olid avalikuks saanud Abu Ghraibi vangla piinamise fotod. Foto ajalehest.

Teine oluline sündmus toimus veel 1. juulil seoses Iraagiga.

Lõpuks pärast 6 aastast Iraagi allutamise ja lääne judeo-kristliku kultuuri “viljastavatesse” tingimustesse (narkosõltuvused, pahed, moraalitus, suguhaigused) kallutamise üritamist andsid USA väed alla ja loobusid sellest maa okupeerimise plaanist ning viisid kõik oma sõdurid Iraagi linnadest välja. Nad on veel Iraagis aga vaid maal patrullimas. Ilmselt on seal nende ründamiseks kohalikel vabadusvõitlejatel ka paremad võimalused, ilma kõrvalseisjaid vigastamata. See on umbes sama kui Eestis oleks 1940ndate lõpus hävituspataljonid koondatud vaid linnadesse ja öeldud, et tehke maal mida tahate. Iraagis nimelt on selline vahe, et seal on maa enamasti kõrb ja klimaatiliselt väga raskesti talutav ning puuduvad ka võitlejate varjumiseks sobivad maastikud (kivide vahel pole eriti mõnus) ja selle pärast löödigi jänkide palgasõdurid linnadest minema, et metsavennad, oih kõrbevennad, saaksid linnade jaheduses koguneda ja võõrvägede väljalöömise plaane pidada.

Umbes 4600 USA sõdurit on surnud 6 aastase Iraagi invasiooni käigus. Nafta hind on aga vahepeal lausa 5 kordseks kasvanud: sõja alustamisel oli ta mälu järgi 31 USD barreli eest, siis käis ära 150 dollari peal koos USA majandusmulliga Georg Walker Bushi ametiaja lõpuaastal ja nüüd on kukkunud umbes 75 USD peale barrelist, mis on endiselt rohkem kui 100 % kõrgem kui sõda alustades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga