Jah, majanduskriisi valisime ise 4. märtsil 2007

Kõik te töötud ja vaesust kannatajad, tuletage meelde oma otsust 4. märtsil 2007. a ja kui siis andsite toetuse Reformierakonnale või Isamaa ja Res Publica liidule, siis oletegi tuvastanud oma allakäigu süüdlased. Need kaks parteid korraldasid SDE kätega (täpsemalt Jüri Pihl) pronksiööd, mida ei peida isegi loosungid “ma armastan Tallinna” või “värske energia.” Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooni ministrina on olnud katastroofiks kasvamist ootav õnnetus. Isegi Ninataga ei suudaks Partsi süüst puhtaks rääkida, kuigi ta nüüd jahub mingil valimistel kandideerijate teemal, sest ilmselgelt pole Eesti majanduse hävitamisega hakkama saanud erakondadesse erilist liitumise soovi märgata.

3 kommentaari

  1. “Valisime” siiski mõniteist aastat tagasi, olles kogu selle aja kenasti hävingukursil püsinud, valitsustest ja viletsustest olenemata.
    See, mis praegu variseb, on järelejäänud kena fassaad, mille vundament on ammu alt uuristatud ja maha müüdud, sisu mädanema ja tapeet hallitama lastud. Ma ei arva, et must oleks praegu valge või isegi helehall millise tahes teise partei puhul.

    Mainisid kusagil (Simsoni blogis?), et lugesid hiljuti Argentiina majanduskollapsist. Siis Sa tead paralleele, kohati hämmastavalt kattuv stsenaarium. Mehhikost leiab samuti sarnaseid jooni, Aasiast, Aasia kriisist, kust leebemalt pääsesid just kinnisemad ja protektsionistlikumad riigid.

    Eesti ja Argentiina erinevus on see, et samal ajal, 90-ndate alguses, pani Argentiina saadavat pappi hulganisti ka infrastruktuuri, tööstusvõimsuse suurendamisse, tootmisvahenditesse, ega lämbunudki lõplikult, vaid hoiab end mingigi ekspordi ja madala tööjõu hinnaga kuidagi vee peal. Suurt riiki ei anna nii tühjaks imeda nagu meie mikromaailma, kus tehti reaalmajanduses kõik Argentiinale risti vastupidi.

  2. Jah, majandusse mulli tekitamine algas varem kui Rootsi pangad üritasid laenuturul positsioone võtta ja pumpasid teadlikult kinnisvara õhku täis. Laen on nimelt parim raha teenimise vahend – garanteeritud tootlus, inflatsiooni vastu korrigeeritav, paberile kannatab kõike kirjutada jne.
    Need 2 parempoolset valitsust aga rikkusid ära Eesti maine transiidimaana (Ansipi arvates oli transiit imepisikese tähtsusega) ja peletasid ka välisraha eemale. Nüüd näemegi kuidas raha liigub Eestist välja ja rõõmustame, et kaubanduse bilanss ei ole nii kiivas kui varem.

    21. mail 2009 kirjutasin kriiside teemas:
    /…/Intervjuu Nobeli majanduspreemia saanud Paul Krugmaniga. Mind šokeeris, et teadlane nimetas eesti reforme maha kirjutatuks Aasia ja Argentiina kriiside pealt. Ta ennustas samasuguseid raskusi kui tabas Taid ja Argentiinat. Sisuliselt ta väitis, et Eesti viimase kümnendi poliitikud kordavad Kagu-Aasia 1997 a kriisi vigu ja 2002 Argentiina murdumist. Kindlasti mäletate, et reformide algusaegadel oli Eestis võimul parempoolne valitsus ja paljud asjad kulgesid laarikute seatud rööbastel. Kusjuures Mart Laar on oma esimesest valitsusest rääkivas raamatus olnud lausa uhke, et tema valitsus tegi selliseid asju, mis Läänes oleksid mõeldamatud olnud ja seda seetõttu, et neil ei olnud teadmisi ega nad ei olnud teoorias kinni. Sisuliselt siis tehti IMF-i soovituste järgi. Samuti tegid ka IMF-i järgi Kagu-Aasia riigid, Argentiina, Türgi, Mehhiko ja viimastest majanduskriisist murtud riikidena Island ja Läti./…/
    http://virgokruve.wordpress.com/2009/05/21/filmisoovitus-nobeli-majanduspreemia-saanud-paul-krugman/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga