Filmi soovitus: Läti paska vuosi ehk majanduskriisi pask aasta
Täna kell 22:30 on ETV pealt eetris dokfilm: Välisilm esitleb: Sant aasta (Skitar – paska vuosi, Soome 2009)
Olen seda Läti majanduskriisist rääkivat filmi näinud, märtsis sellest ka kirjutanud. Soovitan kõigile, sest Eestis korduvad Läti sündmused. Umbes 6 kuud hiljem aga majandusbuumi põhjuseks olnud odav laenuraha on sama ja pole põhjust, miks meil peaks teisiti minema. Näiteks täna tuli Sampo panga kohta teade, et nende liisingust peteti välja 30 raskeveokit ja kahju on 37 miljoni ringis. See eelnev lause omandab tähenduse selle filmi käigus, kus näidatakse Läti parklatesse kuhjuvaid tagastatud liisingu autosid.
Tsiteerin oma 9. märts 2009 kirjutist:
Täna kell 23.45 näitab Soome YLE 1 dokumentaalfilmi majanduskriisis vaevlevast Lätist ja selle doomino efekti mõjust Rootsile.Arvan, et olen seda sama filmi ka alles hiljuti näinud ja võin selle tõttu veidi sisust aimu anda.
Lätis näidatakse ühte üle keskealist naist, kelle talus oli alles hiljuti üle 100 piimalehma. Siis toimus piima hinna kukkumine poole võrra ja nad jäid hätta pangalt võetud laenu tagastamisega. Pank polnud huvitatud ka maksepuhkusest ja talu läks pankrotti. Mulle jäid meelde naise sõnad, et ta tunneb häbi oma laste ees, sest tal pole enam neile midagi pärandada ja tema 20 aastat elutööd on ka läinud.
Rootsi autotööstuse näited. Eelmisel aastal või paaril müüdi Lätis üle 1200 Volvo veoauto. Seda oli sama palju kui samal ajal müüdi Soomes (see riik on umbes 18 korda suurema SKP-ga). Nüüd seisavad liisingule tagastatud veokid nukralt parklas ja käesoleva aasta alguskuudel pole müüdud mitte ühtegi veokit. Praegu on tugevalt vähendatud tehastes autode tootmist ja vist oli näide ka mingist rootsi tööstuslinnast, kus oli kaks suurt autotootjat aga kriisi tingimustes jääb neid ainult üks. Kaduv pidi olema SAAB autofirma. Nende ameeriklastest omanik GM ei soovivat raha juurde panna ja samuti ei soovi Rootsi riik tööstust riigile osta.
Panganduse näide. Kohalik Parex pank laenas suures koguses, kuni 800 miljonit eurot välisraha ja andis seda laenudeks. Väga suure osa hoiustavatest klientidest moodustasid venelased, kes nägid selles Euroopa Liitu raha paigutamise võimalust ja vahendit ka vene maksuameti eest põigelda. Pärast nende poolt rahade kontodelt välja tõmbamist on ka Parex käpuli ja riik pidi selle ära ostma. (Toimus sama skeem mis Ameerikas, kus tulud oli erastatud aga päästmise kulud natsionaliseeriti ehk jäeti maksumaksja kanda).
Filmis rääkis ka ülikooli majandusõppejõud, kes oli õitsengu ajal näinud ette ja hoiatanud kriisi tekkimise eest aga selle peale viis kaitsepolitsei ta hoopis arestikambrisse. Tema peamine hoiatus oli lati devalveerimisest.
Filmi soovitus: YLE1 paskavuosi ehk Majanduskriisi aasta
See akordioniga mees oli pime muusik Riia tänavalt, tema kinga otsa külge oli seotud kõristi jaoks mingi õllepurk.
Palju õnne umbkeelsetele eestlastele, et saavad seda naabrite majanduskriisi tegelikust sügavusest rääkivat filmi vaadata tervelt 7 kuud hiljem kui seda said soome keele oskajad. Seejuures rääkis film 2008. jõuludest kuni 2009. jaanuarini toimunust.
Leidsin oma blogist, et 3. juunil olen kirjutanud
Läti ametnike miinimupalk langeb 3960 krooni peale