Eesti on lõhestunud Ukraina valimiste info edastamisel
Ma ei saa enam midagi aru. Kuulasin kella 11 järel Raadio 4 pealt meie venelaste arvamusi. Seal oli küsitlus saatkonnas hääletamas käinutega ja vastused olid ülekaalukalt Janukovitši kasuks. Kui kuulan Vikerraadiot, siis käib Julia fännamine. Öelge veel, et Eesti ei ole tsivilisatsioonide mõttes lõhestundu riik!
Kusjuures meie venelased, kes helistasid hiljem Raadio 4 eetrisse, olid ka valdavalt Julia vastu. Üks naine isegi ütles, et kui … (ilmselt sõimusõnad läbi lillede, sest ma ei saanud neist aru) temal oleks vähegi naiselikku vaistu, siis suruks praegu Janukovitši kätt ja tunnistaks tolle võitu. Lisaks meeldis mulle ka helistaja, kes ütles, et võitjas ei ole vahet, sest rahvas kaotas ja peab selle tralli kinni maksma. Riigis olevat olukord aga väga kehva ja raha tulemist pole ka kusagilt ette näha.
Samuti rõhutati, et häälte erinevus pidi olema miljonites ja nende üle lugemine ei muudaks midagi. Eesti vikerraadio annab aga Julia pooldajatele lootust, et vahe olevat vaid 2,5 protsenti. Ma olen veendunud, et teen vahet vene keeles mainitud miljonitel häältel ja meile räägitava üliväikse protsendi vahel.
Huvitav oli ka Krister Paris´e rõhutused vikerraadio intervjuus. Tal on endiselt hinges oranž revolutsioon. Huvitav, kas Silver Meikar on ka Ukrainas oma nostalgia laksu värskendamas ja valmistub jälle pildile saama, et mitte järgmistel Riigikogu valimistel kõrvale jääda.
Katsun edaspidi sellest meedia keelelisest lõhest veel kirjutada ja näiteid sellest lisada.