Soomlastele on geneetiliselt lähedasemad hollandlased kui ungarlased
Juhtusin lugema Helsingin Sanomate refereeringu uuringule, mille järgi soomlastel ei olegi soome-ugri rahvaste hulka loetavate ungarlastega eriti suurt geneetilist sarnasust:
Uusi Suomalainen geeniatlas kertoo, että kielisukulaisuus ei paina paljoa alkuperämme selvittämisessä. Geneettisesti suomalaiset ovat lähempänä hollantilaisia ja Moskovan itäpuoleisen Muromin alueen venäläisiä kuin unkarilaisia.
Lühidalt siis tõlge selline, et uue soomlaste geeniatlase järgi on rahvas lähedasem hollandlastele ja Moskvast idas elavatele venelastele kui ungarlastele.
Viimaseid kommentaare seal on selliseid:
Nyt olisi syytä selvittää millaisten etnisten ryhmien kanssa suomalaisten olisi syytä pariutua, jotta geenipooli paranee! Sisäsiittoisuudesta pääsee parhaiten eroon ottamalla aviosiipan toisesta geenipoolista.
vaba tõlge: nüüd oleks põhjust selgitada, milliste rahvuste esindajatega oleks soomlastel põhjust paarituda, et geenid paraneksid.
Meenub üks 2000. või 2001. loeng Rahvusraamatukogust kui Geenivaramu projekti (miljoni inimese geenide kogumisest) raames toimus avalik loeng ja selle esineja, kelle nime olen kahjuks unustanud, tõi ka näiteid taoliste vastuolude kohta. Täpsemalt liivlaste kohta, kes rahvana on välja surnud aga geneetiliselt elavad edasi. Seda siis nii segunenult lätlaste ja teiste rahvastega kui ka geneetiliselt segunematult aga teise kultuuri omaks võtnuna. Väide oli selles, et rahvad võivad võtta omaks teise kultuuri ja geneetiliselt edasi eksisteerida. Näiteks eile juhtusin lugema Prantsusmaa ühtseks riigiks saamisest, et sellele aitas kaasa Napoleoni kehtestatud sõjaväeteenistus ja ühtne kooliharidus, mille tulemusel hävitati kohalikud keeled ja eripärad ning käibele läks üks keel ning kultuur. Tasuks meenutada ka Nõukogude Liidus elamise kogemust, kus vene keelest taheti teha paljude rahvaste likvideerimiseks või ühtse homo soveticuse loomise vahendit. Nüüd ongi, et arvame Vene föderatsioonis elavat ennekõike venelasi aga tegelikkuses on seal suur rida kultuurilisi autonoomiaid, mis on jäänukid sellest ajast kui vene keel oli vaid väiksel alal levinud. Võime üsna suure kindlusega väita, et lähemate kümnendite jooksul on viited erinevate rahvastele kadunud ka paberitest, rääkimata inimeste vahelisest suhtlusest. Mina olen kohanud mari, kes tuli Eestisse õppima aga tegelikult jäigi siia. Mitte, et ma teda kuidagi majanduslikult parematesse oludesse jäämise pärast kritiseeriks aga lihtsalt Marimaa kaotas ühe oma keele rääkija. Ilmselt ei maksa ka eestlastel hõisata, sest oleme Eestis langenud alla 900 000 inimese piiri. See järgimise aasta rahvaloendus võib tulla paljudele halva üllatusena ja lüüa roosad prillid segamini.