Tšernobõli katastroof ja ülemaailmne intellektuaalse omandi päev

Üsna irooniline, et ülemaailmne intellektuaalse omandi päev leiab tähistamist samal päeval kui oli tsiviilreaktoriga toimunud suurim õnnetus Tšernobõlis. Tõsi, selle põhjuseks oli inimlik faktor ehk korraldati plaaniväline katsetus reaktori juhtimiseks ja see väljus kontrolli alt ning toimus tuumaplahvatus. Poleks üldsegi ootamatu kui ka intellektuaalse omandi piirid jõuavad inimestele vägagi lähedale. Näiteks mina arvan, et üleminek digi-tv peale on üks meetod, kuidas piirata audio-visuaalse materjali levikut. Varem prooviti seda teha DVD regioonideks jagamisega, nüüd aga seadmetega, mis võimaldavad kohapealset esitamist ja mida praktiliselt ei ole võimalik talletada aasta või hiljemgi vaatamiseks.

Samuti on tänane päev ajaloos oluline selle poolest, et USAs lasti vette esimene konteineritele mõeldud kaubalaev. See tõi täieliku muutuse merekaubanduses, sest nüüd olid saadetised standardiseeritud. Kuni selleni välja, et banaanide kastid on tehtud ainult ühe sordi mõõtusid arvestades ja selliste kastide mõõdud on omakorda kohandatud merekonteineri abil. Ka minule oli üllatus, et lisaks kollastele banaanidele on olemas vähemalt punast värvi banaanid ja vist olid ka hallid aga need sordid on väga vähe tööstuslikult kasutatavad, sest kogu tööstus rajaneb ühel sordil.

Kirjutasin 3 aastat tagasi Äripäevas artikli intellektuaalsest omandist. Saan öelda, et vahepealsel ajal ei ole midagi minu arvamustes muutunud ja isegi tänapäeval on see asjakohane lugemine:

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine intellektuaalomandi vorm on patendid leiutistele ja avastustele, mis peavad olema uudsed ning tööstuslikult kasutatavad.

Kolmas vorm on kaubamärgid, millega eraisikud või firmad eristavad turul tarbija jaoks oma tooteid ja teenuseid. Kõige sagedamini on kaubamärk sõnaline, graafiline või kombineeritud.

Hiljuti märkasin mitme kaubamärgile viitava lühendi ™ kasutamist ilma selleks alust omamata. Olgu selle näiteks Tallinnas asuv arvutifirma Haitek™, internetilehekülgede valmistaja OK Interactive toode Pyramid CMS™ või kiirlaenude andja Ferratum™.

Ükski neist pole registreeritud Eesti kaubamärgiregistris ja tegemist on virtuaalsete kaubamärkidega. Sisuliselt on tegu tarbija petmisega, kui firma ei raatsi kulutada mõnikümmend tuhat krooni ja piirdub tähise maalimisega tootenime lõppu.

Ja, oh üllatust, sellise joonistustegevuse eest ei saa karistusseadustiku § 226 alusel ka karistada, sest tegu pole ju kaubamärgi võltsimisega. Samuti pole tarbijal kellelegi kaevata.

www.aripaev.ee/3567/arv_kolumn_356701.html

Siiski üks täiendus tuleks küll teha. Mina ei ole ühtegi kaubamärki registreerinud alates 2008. aastast ja ei kavatse selleks ka uut taotlust Patendiametile esitada. Ma nägin ära, et see ametkond lekib infot BNS-i toimetajatele ja võib kohati olla sedavõrd ebapädev, et ametlikus vastuses ajavad lootusetult segamini taotleja esitatud Nizza klassifikaatori klassid ja sellele vastavad kirjeldused.

Ainus põhjus Eestis kaubamärki taotleda oleks neil, kes soovivad Pätsi järeltulija autogrammi. Nimelt Patendiametit juhib Matti Päts, ligi 20 aastat Isamaa, Isamaaliidu ja nüüdse IRL-i liige. Paljud ilmselt ei tea, et haridusminister Tõnis Lukas pidas vajalikuks taodelda kaubamärki sõnale isamaa ehk tema oleks siis hümni ajal laulda “Mu kaubamärk, mu õnn ja rõõm”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga