Teeme Urmas Reinsalu lubaduste eest vastutavaks

Eile ilmus artiklina minu arvamus viimasel ajal Ilvese ümber toimuvast PR-kampaaniast ehk pean seda Toomas Sildami agendiks olemisest rääkiva raamatu varjutamiseks. Selle esimene kommentaator arvas nii:

Öeldu ainus eesmärk tundub olema parempoolsete mustamine. Ühe asja ütles Kruve siiski välja: Keskerakonna hääled tulevad Tallinnast ja nende häälte najal kavatsevad nad ka võimu võtta.

Praegu on Riigikogus menetlusse antud presidendi valimise reegleid muutev seaduseelnõu ja artiklis viitasin selle ühe algataja Urmas Reinsalu kunagisele lubadusele (2004. Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias), et presidenti peaks saama valida rahvas. Urmas Reinsalu lubas seda Res Publica sildi all 2006. aastaks (see pilt on ka siin blogis 3. juuni juures). Samuti on kõik ära unustanud, et Lennart Meri presidendi ametist lahkumise viimaseks avalduseks oli täpselt samasuguse algatuse tegemine, et pärast Arnold Rüütli presidendiks saamist valijameeste kogus tuleks ikkagi sisse seada otsevalimise kord. Nüüd on Urmas Reinsalu ära unustanud oma kunagise peremehe soovi. Noh, mis teha, peremees Lennart on juba mitu aastat surnud. Teda meenutab vaid Tallinnas Lennu-jaam ning tema abikaasa, kellest alates on kõik presidendi abikaasad abielus mitte oma abikaasa rahakotiga, vaid Eesti Vabariigi riigieelarvega, millest neid üleval peetakse. Teine meenutav asi on muidugi ka Kadri Liik ja konverents-kohvitund, mis sellel aastal jäi tänu Islandi vulkaanile toimumata.

Selle praeguse postituse ja viite minu suhtes väga vaenulikule kommentaarile (tegelikult läks mul lahkumiseks vaja 3 avaldust aga need, keda kahtlustati/kahtlustatakse korruptsioonis on seal veel edasi liikmeteks) tegin aga sellel põhjusel, et arvaja näeb igas poliitiku lubaduse meenutamises kohe mustamist. Ei, see on poliitiku vastutavaks tegemine oma sõnade ja lubaduste eest. Muidugi on konservatiivid oma ebapädevuse tõttu andnud ikka utoopilisi lubadusi ja selle tõttu nad peavad oma sõnu sööma. Kuid samamoodi eksisid ka opositsiooni poliitikud. Millegi pärast heidetakse IRL- i ja Reformierakonna poolt Keskerakonnale ette “vee hinna kontrolli all hoidmise lubadust” ning see ei kvalifitseeru mustamiseks või laimukampaaniaks. Sõna laimukampaania kasutas ajupesu meedia TV3 selle Keskerakonna reklaamikampaania kohta, mis kasutas töötute teemat ja IRL-i lubatud 50 tuhandet uue töökoha loomist. Nagu teame, siis praeguseks on tööpuudus tookordse ametliku 10 protsendi pealt tõusnud ametlikult 14 % kanti, kuid arvestades Haigekassa andmeid 102 tuhande võrra vähenenud haiguskindlustusega kindlustatutest, siis pigem 20 protsendi ligidale.

Lõpetuseks tahan veelkord rõhutada, et poliitiku kõige õigem mõõdupuu ongi tema antud lubaduste auditeerimine, et kas see on ära tehtud võimule saades või hoopis vastupidi ära unustatud ning mitte proovitudki lubatud asja täide viia. Opositsioonis olevat poliitikut selle järgi mõõta muidugi ei saa, sest lubaduse realiseerimiseks on vaja olla otsustajate seas aga meie riigis ei kuulu opositsiooni ettepanekud isegi mitte arutamisele. Neist rullitakse Toompea teerulliga lihtsalt üle. Viimane näide on sellest nädalast, kus Kadri Simson kahtlustas mingit valitsusliidu eelnõu tööpuuduse leevendamiseks lausa Keskerakonna pealt maha kirjutatuks ja seejuures oli see vaid mõned kuud varem valitsusliidu poolt tagasi lükatud. Ta küsiski, et mis on siis selle vahepealse paari kuu jooksul muutunud, et tookordne KE algatus toodi nüüd IRL-i ja Reformierakonna nimel arutamisele.

See on kõnealuse teema algatanud Urmas Reinsalu valimisplakat.

[fototekst]  TÜHJAD LUBADUSED: 2004. aastal lubas Urmas Reinsalu hiiglaslikul plakatil, et juba 2006. aastal valib presidendi rahvas. Hea rahvas, kas Sa said endale 2006. aastal presidenti valida?

https://www.virgokruve.com/453/ilvese-pr-kampaania-agent-kristjani-summutamiseks/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga