Elektrienergia ei asenda naftat ehk elektrilennuk pole tulevik

Vähemalt ei usu mina oma eluajal nägevat reisi- või kaubalennukit, mis lendaks päikeselt saadava valguse elektriks muutmisest. Kui leiutatakse mingi väike elektrienergia allikas, siis äkki hakkavad lennukid elektrit kasutama aga muidu tunduvad nafta ja gaas jääma ainsateks lennukite kütusteks. See üle-eelmise nädala Šveitsi elektrilennuki katsetus oli küll tõestus, et paari inimese tõstmiseks on valgusenergiat piisavalt palju aga sellise tehnoloogiaga eriti palju inimesi liikuma ei hakka, sest reisimise kiirus on ka väike.

Šveitsis katsetati päikese valguse elektriks muutvat lennukit. Katselennuk oli õhus 26 tundi ja kasutas nii akudesse kogumist kui pilvedest kõrgemal lendamist. Kaader ETV 8 juuli 2010

Šveitsis katsetati päikese valguse elektriks muutvat lennukit. Katselennuk oli õhus 26 tundi ja kasutas nii akudesse kogumist kui pilvedest kõrgemal lendamist. Kaader ETV 8 juuli 2010

Sellest lennukist tegi loo ka ETV.

Seejuures vist mitte väga paljud ei juhtunud lugema seda BBC teadet, et USA-s püsis automaatne ehk ilma inimpiloodita ja päikesepatareidega lennuk õhus terve nädala ning püstitas sellega ka vastava ala maailmarekordi. Seda arendab relvatootja Qinetiq ja rakendusena nähakse sõjaväe side ning luure vajaduste täitmist. Kui satelliit lendab perioodiliselt üle huvi pakkuva koha ja praegu kasutatavad mehitamata luurelennukid peavad vahepeal tankimiseks baasi tagasi pöörduma, siis see valgust elektriks muundav lennuk võib ühe koha peal tiirutada mitmeid ööpäevi. Seejuures pimedal ajal kasutaks ta päeval laetud akusid. Tema tiivad on 22 meetrit laiad ja startimiseks pidid 5 inimest ta peakohale tõstma, temaga jooksma ning mootori käivitama ja toimuski sujuv õhkutõus. Kahjuks pole infot, kas laskumine on ka sujuv maandumine või toimub see praeguste UAV stiilis, et robotlennukil lastakse võrku lennata, mitte maanduda. Ilmselt mõned kallimad ja uuemad saavad ka tavapärase maandumisega hakkama.

Seega on võimalik elektriga toita vaid mõne inimese vajaduste jaoks mõeldud lennukeid. See tehnoloogia ei saa kunagi nii võimsaks, et iga reisija kohta oleks võimalik ehitatada mingi 120 ruutmeetrit tiivapinda või veelgi rohkem. Vaadake seda pilti ja võrrelge seal olevaid inimesi. See on vaid pool vajalikust päikesepaneelide pindalast (teine pool on pildi vasaku serva taga) ja sellega suudeti õhus hoida vaid 1 või 2 piloodiga masinat.

Tuletab mulle meelde, et umbes 2005. oli ka suur vaimustus rapsist biodiislit valmistada, et siis pidavat olema meil omal kodumaine kütus ja pidi vähenema sõltuvus naftat tootvatest riikidest.

Seejuures ei välista ma maismaal elektriautode laiemat levimist ja populaarseks muutmist, sest siinsed vahemaad on piisavalt lühikesed, et sada kilomeetrit mahutavate akudega hakkama saada. Samuti leida neile laadimiseks kohti. Kuid see küsimus, kuidas toodetakse elekter sinna auto laadimise pistikusse, on juba teise kirjutise teema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga