Somaalia piraadid võitlevad rikka Euroopa röövpüügi laevadega

Meie meedias on kajastatud Somaalia rannikul kala- ja kaubalaevu kimbutavaid piraate kui kurjategijaid. Tegelikult, võivad nad lihtsalt võidelda 300 miljoni väärtuses tuunikala röövpüügi ja mürgiste jäätmete merre uputamise vastu. Ka Eesti meremees oli nende käes vangis. Mina ei ole meedias kuulnud ühegi “piraadi” arvamusi. Seega, me teame meremeeste, poliitikute ja sõjaväelaste seisukohta antud küsimuses. Konflikti ühe osapoole kajastust. Juhtumisi on see sama meie omaga ja nii oleme veendunud, et oleme õigluse poolel. Kuid äkki ikkagi ei ole?

Hoopis teise vaatenurga sain lühilaine Hispaania ingliskeelset raadiot  kuulates. See oli juba augusti alguses aga võtsin vaevaks ja otsisin internetist ka saate salvestuse ülesse.

http://www.rtve.es/resources/TE_SEMIF01/podcast/mp3/4/5/1280303275854.mp3

Selle salvestuse esimesed 25 minutit ongi järgneva ümberjutuste aluseks.

Alacrana traaleri vallutanud piraadid väitsid, et Hispaania laev oli ebaseaduslikult püüdmas tuunikala Somaalia vetes.

Piraadid nõudsid oma 2 varem vahistatud kaaslase tagasitoomist Somaaliasse ja vabastamist.

Laeva meeskonna omaksed ei teadnud kelle poole pöörduda, sest ametnikud olid välistanud lunaraha maksmise. Ometigi saavutasid teised piirkonnas kalastavad laevaomanikud täiendavaid garantiisid. Kuigi küsiti sõjaväe toetust, siis seda ei saadud ja selle asemel nõustus riik maksma 50 % erafirmade turvameeste palkamise kuludest. Nende relvastusse kuuluvad ka automaadid ja nii saidki traallaevad palgasõduritest armee. Ometigi pole meremehed veel rahul ja soovivad pardale ka raskerelvi (granaadiheitjad, raketid) mida olevat piraatide poolt kasutatud.

Juhtum ühe teise traaleriga, mis oli kahel korral palgasõdurite abiga piraatide rünnakud (210 miili kaugusel rannikust) tagasi tõrjunud aga keeldus endiselt piirkonnast lahkumast. Piirkonna laevadele oli antud nädala jooksul 21 hoiatust!

Somaalia enda kalatööstus on kõige rohkem kannatanud piraatidega võitlemise tõttu, sest nende väikseid aluseid peetakse piraatide omadeks ja tõrjutakse kalastusvetest eemale (Euroopa laevade poolt). Teisalt on kalastamine vähem tulus tegevus kui piraatlus. Ühe pealiku sõnul ongi see isemajandav kohalik tööstusharu, kus iga eduka operatsiooni järel ostetakse paremaid relvi ja kiiremaid paate.

Rikkad riigid Hispaania, Prantsusmaa ja Jaapan riisuvad vaese Somaalia loodusvara – kala. Kui vaadata nende riikide tegevust muudes meredes, siis nad lõpetavad alles siis kui viimane tuunikala on välja püütud.

Algselt viidatud traaler Alacrana oli teadete järgi väljaspool EL-i määratud turvalist kalastuspiirkonda ja seda eesmärgiga saada suuremat saaki. Rohkem saaki tähendab rohkem raha ja kedagi ei huvita ülepüügi tagajärjed või meeskonna käekäik. Hoolimatus loodusvarade vastu.

Somaalia on nurjunud riik alates 1991. aastast ja seal ei ole lootustki kalastuskvootide kehtestamiseks ja see teeb mere ahvatlevaks Euroopa kalalaevadele, mis teenivad India ookeani regioonis püügiga 6 miljardit eurot aastas. Sõjaväe kasutamine traalerite kaitsmiseks on kulukas ja ebefektiivne. Ainuüks Hispaania kulutab aastas 72 miljonit € operatsioonile Atalanta (Belgia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kreeka, Hollandi, Hispaania ja Rootsi sõjalevade ühised patrullimised Somaalia rannikul piraatluse lõpetamiseks). Palgasõdurite kasutamine laevadel teeb olukorra rahaliselt ja inimelude ohustamisena isegi hullemaks.

Hispaania kaitseminister on rääkinud igikestvast merel patrullimisest kui ei saada kontrollialla Somaalia sadamaid ega lõpetata sealt laevade väljumist.

Alacrana oli 48 päeva vangis ning kartsid oma elude pärast, sest vangistajate olud olid ka halvad.

Piraatlus on Somaalias hiljutine nähtus, see algas möödunud sajandi keskpaigas kui ilmusid võõrad laevad (Euroopast) kala püüdma, aastas 300 miljoni dollari väärtuses ning hakati rannikuvette uputama mürgiseid jäätmeid. Kohalikus ajakirjanduses on sellest probleemist pikalt räägitud. Lisaks jäätmete uputamisele on erinevad organisatsioonid tuvastanud ka traalidel keelatud püügivahendite kasutamise. 2004. aasta tsunaami ajal jõudis isegi varasemast suurem hulk mürgitünne randa(isegi tuumajäätmeid) ja selle toimepanijateks peetakse Itaalia maffiat, kes rikastub jäätmete “matmisega” (tegelikult merre uputamisega).

2006. aasta ÜRO raport kirjeldas Somaalia rannikumerd kui “kõigile vaba” röövimiseks. Teises raportis nimetati merest püütava toidu väärtuseks 300 miljonit aastas. Sajad traallaevad on seal ebaseaduslikult tegutsenud nüüd juba kaks kümnendit ja teevad seda isegi teiste riikide (mitte päritolumaa) lippude all, et reeglitest mööda hiilida.

Reuteri teatel on tuunikala varud 2 viimase aastaga märgatavalt vähenenud. Põhjusi võib olla 2: ülepüük Prantsuse ja Hispaania laevastike poolt või klimaatiline soojenemine, mis surub kalad sügavamale traalide ülatusest.

Käesoleva aasta aprillis oli piraatide käes vangis 18 kala- ja kaubalaeva meeskonnad.

Ümberjutustuse lõpp.

Leidsin siia juurde ka ühe teise teksti ja toon sealt lõike.

By Agustín Velloso Santisteban

03 November, 2009

PRISON PREFERABLE TO FREEDOM?

Perhaps Spanish fishers could forgive Somalis for not knowing the differences between the foreigners who approach their coasts in order to take away their fisheries, from those who land in order to impose a political regime, and both from those who just choose to dump their nuclear waste in the sea bed.

According to the United Nations Development Programme (UNDP), Somali fishermen live in one of the world’s poorest countries. Life expectancy is approximately 48 years. Around 60 per cent of the population is illiterate, while there is no compulsory basic education law. Close to 36 per cent of infants are underweight. There are half a million refugees and another million internally displaced. Hundred of thousands undergo similar living conditions. Almost everything is scarce, especially human rights.

GOOD PIRATE, BAD PIRATE

Perhaps Somalis could forgive Spanish fishers for not knowing the difference between illegally fishing in Somalia and in Norway, and not knowing the different ways each people has to protect their riches.

In 2005 a Norwegian Navy vessel seized a Galician boat illegally fishing halibut. The Navy communiqué says that ‘during the inspection we found out that the boat had big amounts of halibut hidden in its hold’. It also informs that ‘we ordered the boat to sail to Tromso (a north-western city), but the Spanish captain refused to comply with.’

Perhaps one could forgive the Norwegians for being so insistent. The very next day (20 November) they seized another Spanish fishing boat: ‘The Garoya is the second fishing boat captured in two days. It has been reported that it kept in the hold more than 100 tonnes of halibut, just like the Monte Meixueiro seized yesterday. Its captain has been charged with providing wrong information to the fishing authorities and tampering the books.’

www.countercurrents.org/velloso031109.htm

Selles viidatud artikli lõigus toodi näiteid, et somaallased ei pruugi eristada kaugelt kalalaevu ja mürgiseid jäätmeid uputama tulevaid laevu. Samuti arvestades riigis valitsevat ebastabiilsust, võib Euroopalik vangla olla isegi neile parem.  Oodatav eluiga on 48 aastat, 60 protsenti kirjaoskamatud. Riigist on põgenenud 500 000 inimest ja miljon on sisepõgenikud.

Teises lõigus tuuakse näide Hispaania kalalaeva röövpüügist Norra vetes, kus selle riigi sõjalaeva korraldusi eirati ja valetati püügud saagi ja koguste kohta.

Kasutasin Google vahemälu, sest see konkreetne server ja lehekülg ei olnud kättesaadav. Võimalik, et see võeti üleüldse maha. Igatahes mul on kogu teksti koopia kui keegi tahab rohkem lugeda.

Kui edaspidi kuulete Somaalia nälgivatest inimestest, siis mõelge, et äkki tuleb just teie hiljuti söödud kala just nende maailma vaeseimate inimeste toidulault.

Somaalia on sedavõrd katkine riik, et selle kohta puudub Economisti taskuteatmikus isegi riigist rääkiv info või lehekülg (olemas 69 riiki). Niipalju on lõpus märgitud, et rahvastik 10,3 miljonit ja SKP inimese kohta 470 $ ning mediaanvanus 17,9. Eesti näitajad: 1,3 miljonit, 14500 $ ja 38,9 aastat.

Virgo Kruve

Siia kirjutan oma mõtteid ja tähelepanekuid Eesti elust. Mõnikord lisan ka teemakohaseid pilte, mis on minu tehtud kui pole nimetatud teist autorit/allikat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga