Kampaania seagripi ümber kogub hoogu

Järjekordne artikkel EPL-is, mis räägib inimeste seagripi vastu vaktsineerimisest. Ei saanud kohe muidu kui pidin sinna kommentaari kirjutama. Enne seda oli artiklit loetud 186 korda ja on võimalik, et osutasin taolise tegevusega liigset tähelepanu asjale.

_Eelmise aasta seagripi pandeemia ajal hakkas levima arvamus, et tegemist on inimeste teadliku nakatamise ja ravimifirmade ahnusega, kes vaktsiini müügist meeletuid kasumeid soovivad teenida. Maailma Terviseorganisatsioon WHO lükkab need jutud kui pahatahtliku laimu resoluutselt ümber._

Selle WHO õnnistusel pandeemiaks kuulutatud haiguse tõttu teenisid ravimifirmad umbes 7 miljardit € puhast raha. Ainuüksi Prantsusmaa osa sellest oli 2 miljardit, mille eest nad tellisid igale oma elanikule topelt vaktsiini koguse.

Ma ei ütle, et seagripi tõttu inimesi ei surnud. Suri küll, ka Eestis aga umbes 27. Seevastu sellel suvel uppus 91 inimest. Kui oleks võimalik teha uppumiste vastane vaktsiin, siis meie Terviseamet ostaks ka selle ja räägiks meedias, millise vahva relva inimeste kaitsmiseks ta soetas. Alles septembris läks hävitamisele pool eelmise aasta seagripi vaktsiinist, sest sellele ei leidunud huvilisi. Kahju saime sellest 10 miljonit krooni. Seejuures seagripp (H1N1) oli leebem kui eelmiste aastate viirused, sest inimkond on sellega kokku puutunud juba palju aastakümneid (sajandeid) tagasi. Näiteks sellele eelnenud H5N1 ehk linnugripp on hilisema markeeringuga (5 on suurem kui 1).

Kes ei mäleta, siis enne seagrippi oli linnugripp (Pärnus pandi isegi välja silt, et partide toitmine pargis keelatud, sest võivat saada lindudelt pisiku!) ja enne seda veel SARS ning veelgi varem siberi katku pisikutega kirjad. Kõik need haigushoiatused on antud pärast 11. septembri rünnakuid. Justkui igal aastaks saabuks üks hirmutamise periood (terrori oht või grippihooaeg).
Tegelikult on linnugrippi H5N1 surnud KOGU MAAILMAS aastatel 2003. kuni 2010 “kokku” 302 inimest. Jah, kolmsada kaks. Seda siis 7 aasta jooksul.
WHO enda andmed selle kohta:
http://www.who.int/csr/disease/avian_influenza/country/cases_table_2010_10_18/en/index.html

Ma loodan, et seekord saadakse hakkama eelmisel korral soetatud varudega ja ravimitööstuse õnnistuseks ei avastata linnu- ja seagripi järel mõnda järjekordset “uut ja ohtlikku haigust”, näiteks veisegrippi, ahvigrippi või tatitõbe.

Aadress http://www.epl.ee/artikkel/585767&kommentaarid=0

Siiani on olnud 3 suuremat gripi paanikat: SARS, linnugripp ja seagripp. Ma kardan, et meie poliitikutele müüakse maha veel ka neljas “ohtlik ja uus haigus” või “oht mingi senise haiguse muteerumise järel tapva viiruse tekkimisest”. Kui raha on ühises eelarves, siis selle kasutajad käivad sellega hooletumalt ringi kui oma isikliku rahaga.

Virgo Kruve

Siia kirjutan oma mõtteid ja tähelepanekuid Eesti elust. Mõnikord lisan ka teemakohaseid pilte, mis on minu tehtud kui pole nimetatud teist autorit/allikat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga