Savisaar hoiatas majanduskriisi eest, Ansip valetab seda eitades

23. juunil 2006 oli ETV-s teade, et tookordne majandusminister Edgar Savisaar hoiatas liigse laenamise eest, sest majanduses oli näha ülekuumenemise märke. Neid realiste oli veel teisigi aga tookord kraaksus Ansip & Co. nad maha. Eestis ei saavat midagi taolist juhtuda, meie olevat erinevad. Meil olevat Euroopa parim rahandusminister Aivar Sõerd ja parim peaminister ansiplaste pundist.

060623 etv Edgar Savisaar hoiatab laenude ja majanduskriisi eest, sest majanduse ülekuumenemine on ilmne.

Edgar Savisaar hoiatab laenude ja majanduskriisi eest, sest majanduse ülekuumenemine on ilmne. 23. juuni 2006 ETV kaader

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar näeb märke majanduse võimalikust ülekuumenemisest. Ülekuumenemise ohu põhjustajaks peab minister eelkõige tarbimislaenude olulist kasvu ja inimeste laenuraha abil ülepaisutatud tarbimist, teatas ministeerium. Põhiliste võimalustena näeb minister laenutingimuste ja normatiivide karmistamist.

ETV 23. juuni 2006 kell 06:33

Kui te nüüd küsite, et miks te seda tookord ei näinud või märganud ega lugenud, siis vastus on selles, et ilmselt tähistasite 23. juunil lihtsalt Võidupüha (pealegi, kell 6:33 enamik inimesi pole ärganud). Samuti selles, et oluline info ei jõua õhtustesse teleintervjuudesse, seal on vaid enda näitamist nautivad poliitikud. Tõeliselt oluline info on justkui pärlid, mida tuleb sellest mõttetust infovoost raskustega otsida.

Või siis olite pimestatud pankade samal ajal jooksnud reklaamidest.

BigBank Päikeselaen, tagatiseta kuni 100 000 krooni, kiire ja lihtne. Kaader TV-st

BigBank Päikeselaen, tagatiseta kuni 100 000 krooni, kiire ja lihtne. Kaader TV-st juuli 2006.

bigbank tagatiseta kiirlaen kiireim tee rahani

1333 ja võta tagatiseta Päikeselaen. BIG - kiireim tee rahani. Kaader TV-st juuli 2006.

SEB panga pakkumine liisinguks oli isegi ebamaisem, kus habras naine tõstis auto ülesse:

seb autoliising on nii kerge et naine tõstab auto ülesse. Juuli 2006. kaader tv-st.

SEB autoliising on nii kerge et naine tõstab auto ülesse. Juuli 2006. kaader tv-st.

võta SEB soovilaen

võta SEB soovilaen

Sel ajal oli igal pangal oma mingi ahvatlev laenutoode, mis polnud lihtsalt laen, vaid kas siis päikeselaen, soovilaen või midagi kolmandat.

Eesmärk oli inimesed saada laenama. Võtta nad intresside konksu otsa. Kuidas on nende olukord 3 või 4 aasta hiljem, ei ole pankade jaoks oluline.

Täna oli Terevisioonis üks automüüja, kes tõi näite, et oktoobris läks müügiks 1000 uut autot, eelmise aasta halbadel aegadel võis see olla vaid 400 autot kuus aga seevastu tipu aegadel 2007. müüdi kahes kuus umbes 3100 uut autot kuus. Samuti olevat suur osa praeguse aja autode müügil just liisingusse tagasi tulevate ja uute autode asemele võtmisel. Ilma selleta oleks veelgi raskem uusi autosid müüa.

Seega leidis kinnitust, et majanduskriisi ennustajaid oli, isegi Majandusministeeriumis (ajaloolase haridusega Edgar) ja kui praeguseni peaminister (seda nii buumi kui languse aegadel) olev Andrus Ansip väidab, et kriisi polnud võimalik ette ennustada või see ei tulenenud meie siseriiklikust laenurallist, siis ta valetab. Või on tal lihtsalt lühikene mälu. Kumbki omadus ei tohiks aga poliitikul olla, sest see tooks kaasa elusaid ohvreid. Kui rändavate loomade (piisonid, antiloobid ja rändlinnud) liider unustaks ära, millised on rändamiseks kasutatavad teed või kust leiab süüa ja juua, siis taoline liik sureks väga kiiresti välja. Inimeste populatsioon on levinud kõigile mandritele (asundused ka Antarktikas) ja lokaalne väljasuremine 58 laiuskraadil Läänemere idakaldal ja Soome lahe lõunakaldal ei kujutaks liigi Homo Sapience seisukohalt mingit õnnetust. Need tühjaks jäänud alad asustatakse siis teiste populatsioonide liikmete poolt.

Seega, igaüks kes hääletab Reformierakonna poolt, on justkui mürgijuurt näriv idioot. Selle partei ideoloogidel ja tipp-poliitikutel puudub mälu, võime kogetut mäletada ning sellest õppida. Täielikult ka ettekujutus (teekaart) tulevastest arengutest. Igaüks võib räusata aina suurejoonelisemaid lubadusi, kuni talle ei meenutata varasemaid ebaõnnestumisi.

Oravapartei räuskas lubadusi. "... vähendan maksukoormust ... ja igaühele tasuta käbi pealekauba!" Teine orav küsib vastu: "Kas meil on siis eelmiste valimiste eelsed lubadused täidetud, et sa siin uutega räuskad?" Autori foto ajalehest Postimees 29. aprill 2002

Oravapartei räuskas lubadusi. "... vähendan maksukoormust ... ja igaühele tasuta käbi pealekauba!" Teine orav küsib vastu: "Kas meil on siis eelmiste valimiste eelsed lubadused täidetud, et sa siin uutega räuskad?" Autori foto ajalehest Postimees 29. aprill 2002

Vaadates praegusi gallupeid, siis tundub, et selline joodiku stiil aina rohkem bluffida on inimeste seas väga hästi peale läinud.

2 Comments

  1. Jah, aga ma tahan lisada ühe AGA.
    See oli ka 2006?, kus Savisaar rääkis 25k keskmisest palgast, kusjuures palgakasvu oleks pidanud vedama avalik sektor.

    Epic mistake.

    Ülekuumenenud riigis ei tohiks selliselt maksurahaga käituda, vaid riik peaks lisaks hulluse jahutamisele küünte ja hammastega laekuvast maksurahast kinni hoidma, mitte mingil juhul tõstma palkasid rohkem kui hädavajalik, mitte suurendama bürokraatiamasinat “sõbrale töökoha” loomiseks, mitte tegema sel ajal suuremaid töid, mida teostab (läbi hanke) erasektor, vaid ootama paugu ärakäimist ja siis end liigutama hakkama, esiteks on siis kõvasti odavam mida tahes teostada-tellida, teiseks silub see sots probleeme, sh töötuse osas.

    – – –
    Virgo lisab. See keskmise palga lubadus tekkis detsembris 2006. kui lähenesid valimised. Ilmselt näitab, et kampaania kulgedes mindi kaasa optimistliku ülepakkumisega, sest kui reformierakond lubas “15. aastaga 5 rikkama hulka” siis on kindel valem valimiste kaotamiseks rääkida realistlikult majanduse ohtudest. Siiski, mul on meeles, et Reform lubas 40 tuhat keskmist. Pean selle kusagilt välja otsima, et näidata skaalal vea tegemise suurust.

  2. Üks küsimus vahele. Võibolla olen hetkel veidi rumal ja peaksin seda teadma, aga me ei suuda läbi hammustada, mil moel Eesti Pank tarbimislaenude väljastamist piirama pidanuks. Kuidas see siis tehniliselt käinud oleks ja milliste hoobade abil?

    Väga lihtne on öelda, et karmistada tuleb laenutingimusi ja normatiive, aga mil moel see kapitalistlikus ühiskonnas ikkagi teostatav oleks? Mäletatavasti oli tollal teemaks vast-loodud ärimudelina üsna reguleerimata SMS-laenud, mille korral igaüks laenu sai, aga selliste laenude väljastamist karmistati peagi nagunii. Lisameetmeid ma hetkel ei kujuta kuigi hästi ette, aga võimalik, et see on tingitud minu kujutlusvõime piiridest.
    – – –
    Virgo lisab. Selleni üldse ei jõutudki, et kuidas piirata, vaid elati õndsalt majanduskasvus edasi. Samas möönan, et Eesti Pank on täiesti mõttetu koht, sest ta ei reguleeri mitte midagi, ei laenude baasintresse ega võlakirjade turgu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga