Suure valuuta sõja koidikul

Ma kuulsin eile väliskanalist, et vist Forbes reastas maailma mõjuvõimsamad inimesed ja USA president Barack Obama tuli kõigest teisele kohale. Ei, paavst oli temast tublisti tagapool. Esimeseks määrati Hiina president Hu Jintao.

9. mai 2010 Venemaa president Dmitri Medvedev ja Hiina president Hu Jintao Moskvas paraadi vaatamas. Selle kümnendi võim on BRIC riikide käes. BRIC ei ole telliskivi inglise keelest vaid esitähtede lühend riikide inglise keelsetest nimedest: Brasiilia, Venemaa, India, Hiina. Pilt RTR kanal.

9. mai 2010 Venemaa president Dmitri Medvedev ja Hiina president Hu Jintao Moskvas paraadi vaatamas. Selle kümnendi võim on BRIC riikide käes. BRIC ei ole telliskivi inglise keelest, vaid esitähtede lühend riikide inglise keelsetest nimedest: Brasiilia, Venemaa, India, Hiina. Pilt RTR kanal.

Sama päeval tuli õhtul ETV teleuudistes Lauri Linnamäe lugu, et “USA Föderaalreserv teatas täna, et paiskab riigi majanduse elavdamiseks turule täiendavalt 600 miljardit dollarit (668 triljonit Eesti krooni)”.

Video: USA trükib majanduse elavdamiseks juurde 600 mld dollarit

Selles loos jäi mulle kõrva Hardo Pajula võrdlus, et ameeriklased oma trükipressile võimsuse lisamisega üritavad eksportida tööpuudust teistesse riikidesse. Sellega nad nõrgestavad Hiina jüaani ja saavad oma kaupadele välisturgudel eeliseid, sest nende raha on nõrgem teiste suhtes. Ilmselt on selle tulemuseks suuremat sorti inflatsioon. Õhtuses AK-s oli veidi teistsugune lugu, mida ma veebist ei leidnud ja kus oli toodud võrdlus, et see praegune juurde trükitav raha kogus on järgneva poole aasta jooksul umbes sama suur kui on föderaalvalitsuse eelarve defitsiit. Seega, Barack Obama valitsus kasutab halvasti laekuvate maksude tulemusel eelarves tekkinud puudujäägi lahendamiseks lihtsalt selle võrra raha juurde trükkimist. Õhtuses loos oli toodud ka võrdlus, et see on banaanivabariikide poliitika. Mina lisan juurde, et I maailmasõja järel Saksa keisririik kasutas sama taktikat. Tulemuseks oli ülikiire inflatsioon. Kaupmeestele tähendas see seda, et ükskõik kui kiiresti või suure kasumiga nad üritasid asju müüa, siis inflatsioon möödus neist ilma vaevata ja äri tegemine oli kahjumlik. Tänapäeval peaks selle vasteks olema Zimbabwe, kus aastane inflatsioon oli vist suurusjärgus 2000 % või enam. Põhimõtteliselt pidid küpsiste paki ostmiseks kulutama miljon kohalikku raha.

Terminit valuutasõda kuulsin ma juba nädalaid tagasi kui oli G20 tippkohtumine ja lääne meedia kritiseeris Hiinat väidetavalt liiga tugeva jüaani kursi pärast. Tookord ma muidugi teadsin, et ameeriklased on Iraagi sõjal varjus käibele paisanud terveid konteineritäisi värskelt trükitud raha aga ma ei oletanud, et olukord võiks olla sedavõrd hull. Ühes hiljuti loetud ja paar aastat tagasi ilmunud raamatus oli toodud näide, et kui ameerika hoiustaja oleks sularaha dollari pannud 1990. aastal hoiule sukasäärde, siis umbes 16. aastat hiljem seda sealt välja võttes oleks selle ostujõud olnud vaid 15 senti. Võimalik, et numbrid oli natukene teised aga seal ei olegi vist väga vahet, et kas alles on 1/5 või 1/6 või 1/10 kunagisest rahast. Paljud on selle küsimusega ennast kauem kursis hoidnud kui mina ja võiksid pikemalt rääkida. Ma lihtsalt tahtsin rõhutada, et juba aastakümneid on dollari väärtust kahandatud läbi raha järjekindla juurde trükkimise ning uued turud raha käibele paiskamiseks (Afganistani, Iraagi sõjad, kus maksti kohalikele dollareid), on selleks suurepärased võimalused.

Ameerika üritab võlakriisi ületada läbi raha juurde trükkimise. Seega maksavad selle kinni sularaha kasutajad, kauplejad ja tootjad, hoiustajad. Sellele trendile viitab ka kulla rekordkõrgele tõusnud hind, sest usutakse, et paberi hulk võib küll kasvada, sest puitu tselluloosi tegemiseks on külluses aga kulla hulk maailmas on piiratud. Kui paberit on võimalik aina juurde toota, siis see metall on piiratud ressurss.

Kuidas peaks see meid mõjutama? Euro on dollari ja jüaani vahepeal ja ilmselt meie raha kurss dollari suhtes tugevneb. See võiks tähendada, et meil on USA kaupade ja teenuste ostmine soodsam ja võiksime siis seda ära kasutada. Jah võiksime aga mina arvan, et kõike ameerika pärast tuleks hakata vältima, mitte sinna raha paigutama. Näiteks mina olen sellest suvest võtnud selge kursi, et domeenide pikendamise raha ma enam USA firmale ei maksa. Ma toon need ajapikku kõik Euroopasse üle, sõltuvalt siis nende uuendamise tähtaegadest. Isegi sellele vaatamata, et kahel viimasel päeval olen neilt saanud 3(!) e-maili, kus lubavad allahindlusi 20 % või 25 %. Asi on juba kursi muutmises. Nimetage mind Euroopa patrioodiks aga ma tõesti arvan, et üle ookeani raha kulutades suurendan oma karma võlga.

Soovitan ka kõigil teistel USA raha mitte kasutada ning selle asemel eelistada eurot ja oste teha samuti Euroopas. Sellega toetame ka oma riigi töökohtade säilimist.

Just täna on meedias teade, et Narva Kreenholm lõpetab pankrotiga ja üle 500 töötaja kaotavad töö. Eile tuli Ameerikast teade, et sealne filmikompanii MGM on taodelnud pankrotikaitset. Saame näha, kas see hea seriaali tootjana mulle meelepärane firma suudab olukorrast välja tulla või mitte. Kui ta peaks ka kaduma, siis mäletan ma teda ikka oma helgetes mälestustes nende emotsioonide pärast, mida tema toodang mulle pakkus aga raha tema päästmiseks (läbi filmide/seriaalide ostmise) ma küll kulutama ei hakka.

Lõpetuseks peaks midagi optimistlikku kirjutama, sest alustatud sai valuuta sõja ja dollarite trükkimisega ning jõutud välja pika ajalooga firmade pankrottideni aga mul pole selleks põhjust. Ütlen vaid, et olukord paraneb vaid meedias tehtava propaganda järgi, mitte reaalselt ja järgmine 2011. aasta saab majanduslikult olema raske. Saame näha, mis on aprillis 2011. kui USA trükipressid on valmis saanud 600 miljardi dollari trükkimisega. Ma tahaksin olla optimist ja sinisilmne ning loota, et tööpuudus on leevenenud nii siin kui sealpool ookeani aga realist minus ütleb, et inflatsioon ei leevenda majanduse süsteemset kriisi. Kreenholmi ketramise ja kudumise vabriku asemel pidi tulema neisse hoonetesse terve uus linnaosa, kus oleksid kaubanduse ja meelelahutuse pinnad ehk siis taaskord teenuste sektor, kuid mina ei usu teenuste põhise majanduse jõudu asendada tootmise põhine majandus. Niikaua kui asju tehakse Hiinas ja arenenud riigid üritavad minna üle teenuste põhisele majandusele, ei näe mina seda süsteemi käigus hoidvat lisaenergiat muus kui valitsuste poolt raha juurde trükkimises. Kui asju võib eksportida teise riiki, siis vaid väga väheseid teenuseid on võimalik üle riigipiiride eksportida.

Igatahes jääge kanalile, sest ees seisab ühisraha euro ja inflatsiooni põdeva dollari aasta ning kirjutan neist kahest ka edaspidi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga