Riigikogu istungi tund maksab 500 999 krooni

Kas teate, mis on Eestis kõige kallim meelelahutus selle minutihinna järgi? Ma tegin arvestused ja selgus, et Riigikogu istungi ülekanne maksab 500 999 krooni tunnis või 8349 krooni minutis. See on arvestatud Riigikantselei ja saadikute palgakulude järgi oktoobri istungite kohta. Järgnevas tabelis on toodud oktoobri istungid, nende alguse aeg, istungi lõpu aeg ja kestvus tundides.

Oktoobris toimus 12 istungit, esmaspäevast kuni neljapäevani, kolmel nädalal kuus, kestvusega 10 minutist kuni 7:54 tunnini ühe korra kohta.

Riigikogu tegevuskulud 2010. aastal on 216 431 852 krooni (riigieelarve seaduse järgi). Selle sees on: tegevuskulud 127 184 432 krooni, Riigikogu liikmete töötasu 66 822 120 krooni, Riigikogu liikmete sotsiaalmaks 22 051 300 krooni, õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 374 000 krooni.

Arvestame selle summa 216 miljonit nüüd kuude kohta ja saame, et 12 kuu korral, sest Riigikogu liige teatavasti ei puhka ja töötab ka suvisel istungite vabal päeval (samamoodi ka ametnikud), tuleb 1 kalendrikuu kulu 18 035 987,66 krooni ehk kaheksateist miljonit kolmkümmend viis tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse krooni.

Kui arvestame selle kuutasu näiteks istungite töötundideks siis saame, et Riigikogu saalis rääkimine maksis oktoobri 35:54 tunni korral 500 999 krooni tunnist. Mina ei tea ühtegi teist meelelahutuse vormi, mis maksaks pool miljonit krooni tunni kohta. Küll aga tahan ma sedavõrd kallist asja näha!

Möönan, et suurem osa on püsikulud ja selle tõttu pole erilist vahet, kas nad räägivad seal 35 tundi või 53 tundi kuus. Samuti ei arvesta ma tööd fraktsioonides, komisjonides või mujal aga ma räägingi konkreetselt interneti vahendusel nähtavast ülekandest ehk siis meelelahutusest.

Seega peaks äkki jagama aastased kulutused ka päevade ja tundide kohta. Kui jagame summa 216 miljonit päevade arvuga, siis saame, et 365 päeva korral (praegune pole liigaasta) tuleb 1 päeva hinnaks 592 963,97 krooni. See ei sõltu nädalapäevast, puhkepäevast, riigipühast ega millestki muust. Isegi kui on istungite vaba nädal või reede, läheb see maksumaksjale pool miljonit (keskeltläbi, sest ma ei tea võimalikku kokkuhoidu näiteks ööseks ja nädalavahetuseks kütte vähendamiselt).

Kui edasi arvestada, siis saame kulu tunni kohta 24 706,83 krooni. See ei sõltu siis ööst ega päevast, suvest ega talvest, lihtsalt 24 706 krooni tund.

Siiski arvan, et parlamendi tööna peaks vaatama istungisaalis peetud arutelusid ehk siis üldsusele tehtavaid ülekandeid. Need olid hinnaga 500 999 krooni tunnis või 8349,93 krooni ühe minuti kohta.

Nüüd jõuan ma peamiseni. Kui 1 minut Riigikogu istungit maksab 8349 krooni, siis mina soovin sellist kallist meelelahutust saada ja interneti vahendusel. Riigikogu istungitest tehakse ülekandeid ja olen neid praeguseks järjekindlalt jälginud juba üle poole aasta aga novembris tehti süsteemis muudatus ja minu vastuvõtu võimalused halvenesid. Mida siis Riigikantselei muutis? Nad tegid pildi suuremaks. Kui varem oli pildi laius umbes 384 pikslit, siis nüüd antakse 720 piksli laiust pilti (see vastab digitv standardile) aga sellevõrra nõutakse ka rohkem interneti ühenduselt. Kui oktoobri lõpuni sain probleemideta vaadata, siis nüüd kipub pilt hanguma, sest minu 1 megabaidine ühendus ei lase lihtsalt rohkem läbi. Võite ju öelda, et 1 mega on väike kiirus aga see on vägagi levinud kiirus paljude sidefirmade keskmise mahuga pakettides. Näiteks mobiilse interneti kasutajad seda 90 % juhtudel ei näegi, sest nad ei ole 3G levialas või ammendavad kuu kohta arvestatud 3 GB andmeside limiidi.

Tahan öelda, et avalikku e-teenust nagu Riigikogu ülekannet, peaks nägema ka väiksema interneti paketi kasutajad. Me ei saa seada tingimust, et kasutajal on vaja võimsamat interneti ühendust. Küsimus polegi niiväga rahas, et peaksin praegusest hakkama poole rohkem maksma, vaid selles, et ma ei ole sedavõrd Riigikogu fänn, et hakkaksin võimast interneti ühendust tellima. Ülejäänud 18 päeva kuus ma ei vaja ju üle 1 megabaidist ühendust ja maksaksin selle eest tühja. Samuti arvan, et neid 2 megaseid ja suuremaid pakette on võib-olla vaid kolmandikul kasutajatest. Eelnevalt sai juba toodud näide, et mobiilse interneti kasutaja suure tõenäosusega ei näekski Riigikogu ülekannet aga osalusdemokraatia huvides peaks see võimalus eksisteerima.

Soomes võeti vist septembris vastu nõue, et minimaalne interneti side pakett pidi olema vähemalt 1 megabait. Eesti võiks samamoodi seaduse alusel kehtestada ühenduse võimsuse ja sellest lähtuvalt kohandada avalikke e-teenuseid. Mida ma näen siis lahendusena? Kuidas oleks kaks erineva resolutsiooniga ülekannet Riigikogu istungist? Näiteks varasema standardi järgne pilt ja siis eraldi see parem pilt neile, kellel on paremad interneti ühendused.

Võimalik, et Riigikogu samm tehniliste standardite vahetamisel oligi kantud soovist vähendada ülekannete jälgitavust. Lülitada infovoost välja võimalikud valijad, kes äkki leiaksid näited ülbikuna käituva Jürgen Ligi või puhevile läinud Rein Langi ütlustest.