Poliitikute kujutamine naistele mõeldud ajakirjades ja lahutatud naiste valimiskaotus

Soomlane Erkka Railo vaatas nende ajakirja Anna viimase 30 aasta jooksul poliitikutest kirjutatud artikleid ja tegi nende põhjal tähelepanekuid muutustest.

Saade on vaadatav internetis http://areena.yle.fi/video/1297240047786

Tõi välja, et naised pole poliitika jaoks norm ehk seda ei võeta loomuliku osana. 1980-ndatel peeti naisele jõukohaseks poliitiliseks tegevuseks rahu ja sotsiaalse heaolu eest võitlemist. Tänapäeval on neil näiteks naine presidendiks ja peaministriks ehk siis on toimunud inimeste ettekujutuse muutus.

Selles videos on toodud ka artikleid nais- ja meespoliitikute erinevast kujutamisest naistele mõeldud ajakirjas. Näiteks Tarja Halonen (president) oli tookord oma poliitilise karjääri alguses haiglat külastamas. Alles on jäänud selline perekonna ja hoolimise kuvand. Meespoliitiku kuvand oli hoopis teistsugune, kus meespoliitikut võrreldi Riihimäelt (?) tuleva rongiga. Kui Mari Kiviniemi sai peaministriks, siis artiklis rõhutati seda kui perekonna ühist pingutust.

Lõpetuseks aga selline mõte, et praegu hinnatakse poliitikuid nii avaliku kui eraelu järgi.

Seda näitas kasvõi Eesti viimaste valimiste tulemused, kus valimiste vahepeal abielu lahutanud naised said varasemast märgatavalt kehvema tulemuse.

  • Vilja Savisaar-Toomast sai seekord 1422 häält, mida on 5,99 korda vähem kui 2007. aastal samas ringkonnas saadud 8531 häält (kaotus 7109).
  • Laine Jänes sai 2007. aastal Tartu linnapeana 9303 häält, nüüd kultuuriministrina 2211 häält samast ringkonnast ehk Tartu linnast. Vähenemine 4,2 korda või 7092 häält.
  • Liis Tappo-Treial oli 2007. aastal uustulnuk poliitikas ja kogus Lääne-Virumaal 674 häält. Nüüd pärast abielu lahutamist ja isegi vaatamata naistele mõeldud ajakirjade esikaantele (isegi mina ostsin selle tema pildi pärast!) kogus ta sama ringkonna nimekirjas erakonna nõrgima tulemuse 87 häälega, mis teeb vähenemiseks 7,7 korda või 587 hääletajat.

Ma olen võhik seltskondlike uudiste ja tuntud inimeste eraelu kohalt, sest praktiliselt ei loe selle valdkonna ajakirjandust. Eelistan teiste eraelust huvitumise asemel hoopis teiste valdkondade (majandus, poliitika, teadus) väljaandeid. Vähemalt erakondade valimisnimekirjade koostajatel oleks küll põhjust mõelda, milline on kandidaadi kuvand naistele suunatud ajakirjanduses. Tundub, et vähemalt mingi osa valijaid kannab eraelu tagasilöögid (lahutus) üle ka kandidaadile. Ma ei oska nimetada abielu lahutanud naiskandidaati, kelle häälte hulk oleks tõusnud. Ainsana meenub Kaja Kallas, kes on lahutatud aga see juhtus enne tema poliitikasse tulekut ja meediale ei pakkunud see rohkem huvi kui ükskõik kelle teise lahutus. Samuti on ta umbes samas vanuses kui Eesti naiste keskmine abiellumise iga, seega on võimalus puhtalt lehelt alustamiseks.

Veelkord, poliitikut hinnatakse nii avaliku kuvandi kui eraelu järgi ja see viimane peab olema eriti eeskujulikus korras just naistel. Nende jaoks ei piisa selle enda teada jätmisest, vaid seda tuleks meedia vahendusel pidevalt üldsusele demonstreerida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga