Reformierakonna õigus mõistab kohut tagaselja

Justiitsministeeriumi on muutmas kohtute töökorraldust, et hakata kuidagi vähendama ülipikaks veninud menetlusaegu. Näiteks tavaline otsuse läbivaatamine ilma tunnistajate ja toimikuta, kus võrreldakse lihtsalt kohtutäituri tehtud otsuse seaduslikkust, võttis aega rohkem kui 7 kuud. Võite siis oletada kui palju rohkem kulub mitmete tunnistajatega protsessis. Nüüd ongi plaan vabaneda tunnistajate kutsumisest ja hakata õigust mõistma tagaselja. Kuidagi teisiti ei saa ma tõlgendada praeguse ministri Michali ütlust:

„Eelnõuga muudetakse kättetoimetamise süsteemi, mis tähendab, et kohus ei hakka enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. See küsimus puudutab lõviosas just neid inimesi, kes ise teadlikult kohut väldivad ja raskendavad korralikel inimestel ja ettevõtetel kohtust õiguse otsimist,“ selgitas Michal.

„Edaspidi saaks kohus sel puhul teha tagaseljaotsuse ning kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peavad nad menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma. Ja sedasi ongi kohus nendega ühenduse saanud, kui see varem pole võimalik olnud. Loomulikult jääb alati võimalus, et inimesel on mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud kohtuga suhelda – siis lihtsalt öeldes arutatakse asja uuesti,“ märkis justiitsminister.

Allikas: http://www.just.ee/54326

Reformierakonna käes on Justiitsministeerium olnud alates 2005. aastast kui kukutati Juhan Partsi valitsus ja Ken-Marti Vaher sai ametist vabaks. Kui tsiviilvaidlus võtab aega rohkem kui 7 kuud, siis siin peab probleemi otsima ikkagi loodud süsteemist ehk Justiitsministeeriumist endast.

Minul on meeles Märt Raski ütlus märtsikuust, et ülipikad järjekorrad kohtutes on põhjustatud täitmata ametikohtadest, sest lihtsalt pole palgaraha kohtunikele maksmiseks. Puudu olev summa oli vist 17 miljonit krooni.

Mina olen igal juhul taolise tagaselja kohtuasjade tegemise vastu. Nimelt minule maksis Eesti kohtusüsteemi võimetus 1000 krooni, sest lihtsalt ei vaevutud registrist aadressi vaatama ja dokumendid saadeti vanal aadressil, mille tulemusel ei saanud ma neist loomulikult õigel ajal teada. Keda ma sellisel juhul süüdistan kui olen ise andnud andmed riigile aga üks sileaju ei suuda neid riiklikust registrist vaadata ja usaldab ma ei tea mis andmeid. Ennustan, et samamoodi hakkab juhtuma tulevikus kui inimesed avastavad enda kohta tehtud otsusest näiteks arestitud pangakonto peale. Kes see ikka loeb ametlikudteadaanded.ee lehte iga nädal korra ja otsib, et ega tema pole millegi halvaga hakkama saanud.

Justiitsministeerium tahab muuta süütuse presumptsiooni vastupidiseks ja panna juba süüdi mõistva kohtuotsuse järel inimesed tõestama, et tegelikult nad seda ei ole. Näiteks jäi kohtuasja materjalid edastamata, sest ei suudetud neid inimeseni toimetada (kasutati vanu andmeid), siis on Michali vastus sellele: “kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peavad nad menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma.”

Minul tuli see hilisem vaidlustamine ette võtta. Kohtuotsus oli mulle positiivne ja ma sain formaalselt õiguse. Rahaliselt aga kaotasin, sest otsuse tegemiseks tuli maksta riigile 1000 krooni. Ma järeldan, et Justiitsministeerium on kohtutäituritest teinud illegaalsed väljapressijad, sest nede tegevuse vaidlustamisel tuleb riigile tasuda kohtus asja arutamiseks 3 korda suurem summa kui algselt omastab kohtutäitur ja kogu see protsess alates ebaseadustlikust otsusest kuni kohtulahendini võttis minul aega 14 kuud ehk 1 aasta ja 2 kuud. Äkki nüüd saate aru, miks ma sedavõrd vaenulikult suhtun reformitripperi kandjatesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga