Kreeka võlakriis ja DSK juhtum

USA jõudis eile oma suurima lubatud eelarve defitsiidini – 14,3 triljonit. See tähendab, et kulutuste finantseerimiseks võetakse raha tervishoiu fondidest. Samuti tuleb augusti alguseks teha Kongressil ilmselt otsus, et eelarve defitsiit võib olla senisest suurem. See tähendab, et laenude peal elamine jätkub. Samas on hoiatatud, et taolise kokkuleppe mitte sõlmimisel võib juhtuda USA laenud default ehk maksmata jätmine.

Eile oli Portugali võlakriisi kohta kuulamist vääriv saade Vikerraadios, kus Reporteritund käis riigis kohal ja uuris, kuidas aastakümnete jooksul kulutati riigis rohkem raha kui seda oli (sisuliselt laenati tuleviku arvel). Nüüd ollakse hädas, et laenude tagasimakse on raske, sest majandusel läheb ka halvemini. Peaks kordama panganduse reeglit, et kõik halvad laenud antakse välja headel aegadel.

IMF-i juht ehk DSK jäi eile vabastamata ja peab olema aresti all kuni 20. maini. Samas on käimas tõsised kõnelused, et korraldada Kreeka varasemate laenude restruktureerimine või siis teistkordne päästekava. Aasta tagasi antud 110 miljardit eurot ei ole olnud piisav. Mis on riigis toimunud? Majandus kasvas küll 0,8% (number mälu järgi) aga alles hiljuti oli riigis 10. üldstreik ja inimesed pole sugugi rahul valitsuse ja IMF-i tegevusega. Räägitakse isegi võimalusest, et võiksid taas kasutusele võtta oma kunagise rahvusvaluuta drahmi(?). Selle kartuses on rikkad asund oma sääste ja varasid riigist välja viima. Mulle jäi kõrvu number, et kuni 40 miljardit eurot on riigist lahkunud teistele pangakontodele.

Euroopa võlakriisis olevate riikide saatus sõltub paljuski sellest, et kes saab IMF-i järgmiseks juhiks. Kas see on eurooplane, ameeriklane või hoopis keegi BRIC riikidest? Senine Kreeka, Iirimaa ja nüüd ka Portugali aktiivne abistamine ongi seostatud just DSK-ga.