Halvad valikud ja veel halvemad valikud

Mul ei ole rohkem infot kui olen lugenud meediast esmaspäevase Simmo Saare Keskerakonnast välja arvamise kohta  aga tahaksin siiski kirjutada oma kõrvalseisja arvamuse. Selles mõttes kõrvalseisja, et mina pole erakonnas juba üle 2 aasta. Ometigi tegin seda ilma kärata ja veel viimase ajani arvati mind sinna kuuluvat. Ma ei tea, miks on nüüd eriti järsult tõusnud meediasse igasuguste eriarvamuste otsimine Keskerakonnast (Evelyn Sepp, Kalle Laanet, Mart Viisitamm, jne) aga oletan, et see on valimiste järelmõju.

Poliitikas on inimeste ambitsioonid enamasti suuremad kui tegelikult realiseeruvad olukorrad. Samuti võib juhtuda, et 4 aastat opositsioonis sitsimist viskab Riigikogu liikmetel kaane pealt ära. Pärnus jäeti 2 tegevpoliitikut meediale naeruvääristada ja erakonna toetus oleks võinud olla märgatavam. Nad ütlevad nüüd välja kõik oma eriarvamused ja meedia kaasabil kõlavad need hirmsamalt kui poliitiliste vastaste rünnakud. Omade pihta tulistamine on hirmus sõjas kui poliitikas. See tekitab sisemiselt segaduse. Seejuures tuleks eristada ikkagi eriarvamusi ja sihiteadlikku vastu töötamist. Mina pole siiani näinud või lugenud muud kui erakonna liikmete erinevaid arusaamu ja lahendusviise erakonnas tekkinud olukorrale.

Kriitikat on alati lihtne summutada selle ütleja positsioonide õõnestamisega. Saar visati erakonnast välja, Viisitamm vahetati välja Simsoniga, Sepp tagastati volikogusse ja ainult Laanet on hoidnud oma positsioone.

Kui nendest eriarvamuste juhtumitest midagi järeldada, siis ennekõike meedia haiglast huvi nende vastu. Vaatasin läbi oma arvutis olevad Kuku raadio 2 viimase aasta intervjuud (RSS) ega ei leidnud ühtegi märget Viisitammest. Ometigi pärast reedest kongressi ja selle väljaütlemisi, sai ta juba esmaspäeva hommikul sinna rääkima. Teine näide on Vikerraadiost, mis 2009. aasta kohalike valimiste eel korraldas üle riigi maakondades debatitunde (kell 13-14) ja võite 1 korra arvata, kas Pärnu teemalisse saatesse Viisitamme kutsuti. Muidugi mitte, selle asemel oli seal Toomas Kivimägi. Ometigi sai ta samamoodi esmaspäeva lõunal Vikerraadios sõna. Kulus küll 1 aasta ja 7 kuud aga ta lasti lõpuks ikkagi riigiraadiosse rääkima. Enne seda oli ta piirdunud repliikidega, mis käisid tema protsessis toimuva kohta.

Ma ei tea, milline oleks erakonnas eriarvamuste õige lahenduskäik. Äkki peaks proovima Isamaa ja Res Publica varianti, kus Taavi Veskimägi käis kritiseerivaid intervjuusid andmas nii “Terevisioonis”, “Foorumis” kui uudistes? Ta oli ka vihasema ütlemisega kui tookordne opositsioon aga pärast Eleringi juhiks määramist lõpetas selle otsekohe ära. Üks on aga kindel, et erakonna poolt liikme kohta hinnangu avaldamine toob kaasa veelgi karmima vastuse. Näiteks Saar tegi ju enda vastuse lausa pressiteateks ja see jõudis Delfisse.

Ilmselt on vastuagentide vaigistamiseks 3 lahendust: osta nad ära hüvede ja ametikohtadega, suunata nad kahjutule asendustegevusele või neid ignoreerida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga