Hispaania protestib parteide ainuvõimu vastu

Meil on kombeks kõigis arenguriikides protestijaid kiita ja näha neis demokraatia edendajaid. Õigemini kehtib selline käsitlus Euroopa Liidust väljaspool olevate riikide kohta: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Liibüa, Egiptus. Nimetasin vaid viimaseid, kus eurooplased on aktiivselt sekkunud demokratiseerimise sildi all.

Varem on meedia näidanud halvustavalt ka majanduskriisi tagajärgede (töökohtade kadumine, avaliku sektori kärped, jne) vastu meelt avaldavaid liikmesriikide protestijaid, ennekõike kreeklasi. Pärast Liibüas toimunud mässu ja selles Araabia ülestõusu nägemist, oldi lootusrikas ka Põhja-Aafrika demokratiseerimise suhtes. Nüüd oleme aga sattunud olukorda, kus 6 päeva järjest on Lõuna-Euroopas endisel araablaste maal (Hispaanias) toimumas protestid seal valitseva demokraatia vastu. Nii oligi, et BBC ajakirjanik küsis eetrisse lastud protestija käest, et “millega te rahul ei ole, teil on seal ju demokraatia?”

Hispaania valijad protestivad parteide võimu vastu. Kaader BBC 21. mai

Hispaania valijad protestivad parteide võimu vastu. Kaader BBC 21. mai

Millega siis ei olda rahul? Ennekõike parteide võimu monopoliga, mis väljendub inimeste ignoreerimises. Parteidel pole enam vahet, nad on eliidistunud ehk kaotanud sideme tavalise töötegijaga ning keskenduvad rikaste eraisikute ja firmade huvidele.

Eesti valijad seda ei mõista, et ka meie võime hääletada pealtnäha erinevate ja vastandlikel seisukohtadel olevate parteide poolt aga tegelikult jagavad nad kõik koos oma rollid ja saavad omavahel kenasti läbi. Nagu ökosüsteem metsas, kus keegi on jänese rollis, kes sööb ristikheina ning siis on seal rebane, kes sööb jänest ja lõpuks on veel mingid loomad, kes võivad otseselt olla üksteise toiduahelas või mõnes muus mõttes vajalikud. Looduses ei ole kasutuid liike, samamoodi pole poliitikas kasutuid erakondi. Neil kõigil on oma funktsioon.

Taolise süsteem nõrkus ilmneb eriti siis aga väikese arvu parteide korral. Hispaanias on ka 2 suuremat parteid, mille vahel valida. USA ja Suurbritannia on selleni juba varem jõudnud ja Eesti on ka erakondade arvu vähenemise suunas liikumas. Mulle võivad rohelised tunduda ebavajaliku erakonnana, mis pealegi käitus maksumaksja rahakitti imeva puugina aga ma ei soovi nende kadumist, sest siis saaks liigirikkus kannatada. Maailm oleks väga igav kui valikuid ongi ainult paar kuni kolm.

Homme on Hispaanias kohalikud valimised ja on loota mingisugustki muutust. Protestijad on teinud üleskutse lasta valimiskasti tühi sedel aga mina pole kindel, kas see on ikka kõige parem valik, sest komisjon võib sinna hiljem ka midagi peale kirjutada ja nii kaotaks protest mõtte. Vähemalt peaksid nad kandidaadid läbi kriipsutama, et sedel oleks rikutud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga