Riikide võlgadega kauplemine viib veel rahandussüsteemi kollapsini

Praegu on veel huvitav jälgida neid arenguid, kus Portugali ja Iirima riiklik võlg saab USA agentuuride poolt tembeldatud rämpsuks aga ühel hetkel tuleb see ka eurotsooni tõsiselt kimbutama. Kas meie kodulaenu võtjad on valmis intresside tõusuks?

Kirjutasin EPL-is ühe kommentaari sellel teemal:

Toimub kõige tavalisem fintantsturgude liigutamine. Vahel on vaja ka halbu uudiseid, et need tuleksid jälle alla, sest teenida on võimalik ka languse pealt (tulevikutehingud). Näiteks pankrotistunud Lehman Brothers panks teenis oma ajaloo suurima tulu just selliselt tehingult kui olid ostnud lennufirma aktsiaid ja siis see läks pankrotti. Sellel päeval kui tuhanded inimesed kaotasid töökoha ja aktsionärid oma raha, plaksutasid pankurid oma maakleritele, sest nüüd said nad turul osta aktsiaid tagasi vaid väikse osa eest võrreldes selle rahaga, millega nad olid neid minevikus laenanud.
Ilmselt samasugune lühikeseks müümine on käinud ka Kreeka, Iirimaa, Portugali puhul ja proovitakse ka suuremate riikidega liigutada, sest isegi väike muutus annab suurte koguste puhul märgatava tulu.

Teine võimalus riikide reitingute alandamist selgitada on lihtsalt USA-Euroopa võitlus finantsturul. USA dollar on praegu üsna hapras seisus, nende võlalagi on lähedal ja nad ei taha meedias arutelusid 2. augusti järgsest defaultist ning võimalik, et see on ka üks põhjuseid, miks Ameerika firmad panevad Euroopa riikidele halbu reitinguid. Seejuures firmale ei järgne sellest midagi, vähemalt mitte karistust kui ta peaks eksima.

http://www.epl.ee/artikkel/600657

Lisaks sobib viidata tänasel päeval ilmunud Kesknädala artiklile, et mis võib saada dollarist pärast Ameerika Ühendriikide jõudmist ülemise lubatud võlapiirini. Uudistes oli teade, et läbirääkimised demokraatide ja vabariiklaste vahel on 3 päeva järjest olnud tulutud ja Obama olla ähvardanud, et tulemuseks võib olla rahade puudumine järgmise kuu pensionite välja maksimiseks.

Kas selle blogi lugejad tunnevad ka ikka heameelt ja uhkust, et Andrus Ansipi valitsus tõi meile sellise vahva asja kui ühisraha euro? Me saame selle tagamise fondi maksta nüüd 189 miljonit eurot ja ilmselt veel kordades suuremale summale anda garantii, sest tulud on juba üksikutele riikidele kätte jagatud ja nüü on aeg kulud solidaarselt kanda. Näiteks eile oli Soome uudistes teade, et sealne keskerakondlane Paavo Väyrynen on soovitanud Soomel hakata samuti eurotsoonist lahkuma, sest see olevat Soome huvides. Meie muidugi seda teha ei saa, sest sellega tunnistaks Andrus Ansip oma poliitilise eesmärgi möödunud 4 aasta jooksul luhtunuks. 2007. aastal lubas ta ju 2 kordseid pensione ja keskmist palka 40 tuhat krooni aga majanduskriisi tõttu langes riigi maksulaekumine ning ühtegi neist asjadest ei saanud teha. Järgmine pensionide tõstmine tuleb alles 2012. aastal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga