Kreeka võlad võib maha kanda

Kui Kreeka majandus kasvaks 5% aastas, siis kuluks riigil praeguseks võetud võlgada tagasi maksmiseks 30 aastat. Sellised numbrid on mulle meelde jäänud ühtest lääne telekanalist. Eesti telekanalid räägivad meile aga sellest, et tagatisfondi raha maksmine on igati turvaline, justkui hoiustamine, et saad veel ka intressitulu.

Eile oli soomlaste YLE uudistes esimeseks looks taaskord euro tuleviku suhtes pessimismi väljendav käsitlus. Nende riigisekretär Raimo Sailas ütles välja, et Kreeka pankrott on kindel. Samuti nimetas ta Portugali, Itaalia, Hispaania ja teiste Lõuna-Euroopa riikide suurima probleemine majanduskasvu puudumist. Olukorras, kus riigid on varasemaid kulusid finantseerinud laenudega ja arvestanud mõistlikult madalate intressidega aga need on nüüd märgatavalt tõusnud, sest turud näevad majanduskasvu puudumist. Samuti spekuleerivad nad riikide ebaõnnestumisele, nad näevad majanduskriisi mõjusid, töötust ja tulude vähenemist.

Eesti eliit keeras käki kokku kui seadis eesmärgiks eurotsooni astumise. Sellega süvendati meie majanduskriisi (töötust) ja ilmselt pikendati sellest taastumist. Asjaolu, et me nüüd kasvame, tuleneb ainult sellest, et 2009. aastal kukkusime kuni -16,6 protsenti ja selle taustal oli lihtne ka 2010. aastal näidata tõusu. Ma ei ole numbreid vaadanud aga oletan, et me pole lähedalgi 2008. aasta tasemetele.