inimesedmajandus

Eesti maksukoormuse tõus oli 2009. aastal Euroopa suurim

2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja ulatus 35,9 protsendini SKP-st. Sellega olime natuke üle Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest näitajast (35,8%) ja lähenesime jõudsalt eurotsooni riikide keskmisele (36,5%). Eesti oli selle näitajaga 13. kohal, aga ületas märgatavalt Leedut (29,3%) ja Euroopa madalaima maksukoormusega Lätit (26,6%). Meie Balti naabrid olid kuue alla 30-protsendise maksukoormusega riigi seas./…/

Majanduskriisil oli suur ühiskondlik hind, sest tööhõive on alanenud 100 tuhande inimese võrra ja töötus jõudis 2010. aastal 15,5%-ni, aga alaneb 2011. aastal umbes 13,9%-ni. Maksupoliitika pikem siht on nihutada tulumaksu ja tööjõumaksu koorem tarbimisele ja keskkonnale. 2010. aastal tõsteti enamikku aktsiise – alkoholi, tubaka, kütuste ja elektri pealt. Kõik aktsiisid ületavad nüüd märgatavalt Euroopa Liidu minimaalset maksumäära ja ainus erand on põlevkivi, millel on üleminekuaeg 2013. aastani. Neid maksutõuse tegi Eesti selleks, et vastata euro kasutuselevõtu kriteeriumidele.

Kui Euroopa Liiduga ühinemisel saime kaela suhkrutrahvi, siis kroonide vahetus eurodeks kujuneb meile vähemalt 3 korda kulukamaks, sest Eesti maksab hädas riikide abipaketti 149 miljonit eurot (2,3 miljardit krooni). See on 163 eurot või 2549 krooni iga kodaniku kohta, ning see reaalne raha on vaid väiksem osa suurest garantiide paketist.

Euro on tõesti kallis (paber)raha.

http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17164

Eelnev oli katkend minu artiklist, mis käsitles Eesti maksundust teiste Euroopa Liidu liikmesriikide taustal. Andmed pärines juuli algul ilmunud Eurostati Euroopa Komisjoni koostöös valminud ülevaatest.

Rõhutasin siin tööpuuduse prognoosi käesolevaks aastaks ehk 13,9%. See oli ekspertide arvamus Euroopast vaadates, Töötukassa järgi oleme praeguseks juba ligi poole väiksema numbrini jõudnud. Ometigi on meie arvestus ekslik, sest arvestab ainult registreeritud töötuid. Kui Töötukassa teeb tõhusat tööd inimeste registrist kustutamisega, siis võibki jääda mulje, et Eurostat hindas meie töötust üle.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga