Kaastunne on usutav ainult selle pildile jäädvustamisel?

Tõeliselt ebameeldiv on vaadata neid poliitikuid, kes kasutavad Norra tragöödiat pildile saamiseks.

Justkui ilma lillede ja sissekandeta valijad ei usuks temast selle märkamist. Ta ju saatis kohe järgneval päeval (23. juulil) kaastundeavalduse, milleks oli vaja veel päevi hiljem ehk 26. juulil minna seda sümboolselt näitama? Õigus küll, augusti lõpus tuleb tal töövestlus Riigikogu liikmetega ja neid valinud inimestega ning selle tõttu on hea olla meedias kajastatud ka päevateemaga seoses.

Väidetavalt kirjutas ta järgneva sissekande:

Armas Norra, head sõbrad. Lein, kaastunne, valu ja mõistmatus on mind vallanud, kui mõtlen ikka ja jälle Utøya saare tulistamise ja Oslo pommiplahvatuse ohvritele. Eesti leinab koos Norraga ja seisab oma mõtetes ning sõnades teie kõrval. Teie valu on meie valu. Minu siiraim kaastunne kuulub kõigi hukkunute lähedastele ning minu lootus kuulub kõigi vigastatute ja haavatute kiirele paranemisele. Andku meile jõudu ja tuge teadmine, et headus võidutseb kurjuse üle, valgus purustab pimeduse ja meie põhjamaine demokraatlik elukorraldus aitab meil ka kõige valusamatest kriisidest lõpuks võitjana välja tulla.

Tuleb möönda, et see on ikka parem kui 2,5 aastat tagasi sünagoogi külalisraamatusse jäetud tekst.

Ma oleks heal meelel näinud fotot sellest sissekandest aga isegi presidendi leheküljel on sellest kaugelt ja nurgaga tehtud foto. Mind lihtsalt huvitab, et kas ta on vahepeal hakanud ka trükitähtede kõrval kirjatähtedes kirjutama. See pole liigne norimine, sest kirjaoskus on presidendi ametis vajalik, isegi arvutite ajastul. Üks võimalus seda kindlaks teha on ka minna Norra saatkonda kaastunnet avaldama ja siis lehitseda eelnevaid sissekandeid aga ma ei tee seda.