Viimased päevad USA võlakoorma suurendamise kokkuleppeks

Süütenöör juba põleb. Demokraadid ja vabariiklased arutavad praegu lihtsalt võimalust, et kas seda pommi seest välja ulatuvat osa pikemaks venitades võiks edasi lükata ka tegelikku pauku. Siiani ongi majandatud võlakoorma tõstmise pealt. Kui kreeklaste välisvõlg on üle 340 miljardi, siis USA-l on see 14300 miljardit ehk 14,3 triljonit. Vahe on 42 korda aga ometigi on USA võlakirjad AAA reitinguga ja Kreeka omad rämpsu lähedal. Iirimaa ja Portugal on aga rämpsvõlakirjadeks sildistatud USA reitinguagentuuride poolt. Ainus asi mis hoiab praegust USA tüüpi kapitalismi kokku varisemast, ongi võimalus emiteerida rahvusvaheliselt käibel olevat raha. Kui NSV Liidu rubla oleks olnud samaväärse positsiooniga, elaks ka kommunistlik impeerium edasi.

Kui Kreeka kollapsi elab Euroopa Liit ja ülejäänud maailm hõlpsalt üle (mingi osa pangandusest ebaõnnestub ja hoiustajad/aktsionärid kaotavad), siis dollar on paljudes pankades reservidena arvel ja see tooks kaasa justkui rahatsunami, sest ühtäkki muutuvad reservid vähem väärtuslikeks kui oli eeldatud. Samuti kargab üles nafta ja muude toormete hind, mille hinda on siiani enamasti dollarites arvestatud. Muidugi peavad ka hiinlased muretsema, kes on suure osa USA võlast endale saanud ja peavad mõtlema, mida sellega siis edasi teha. Tuleb välja, et nad müüsid USA-le kaupu aga said selle vastu väärtust kaotavaid paberit. Igatahes on soovitatav vältida dollareid. Eurode suhtes olen mina kindel. Igasugused ühisraha euro huku ennustajad (näiteks Ivar Raig Õhtulehes) on tegelikult jänkide agendid, kes üritavad tõelist finantspommi väiksema teemaga tähelepanu alt säästa. Näiteks Eesti uudistes räägitakse palju rohkem just euro probleemidest ja mitte dollari nakkusohust. Kui edasi mõelda, siis tegelikult käib USA-s ainult katastroofi toimumisega viivitamine ja mitte selle tekkimise võimaluse vähendamine.

Järgnevalt lõigud blogist:
http://alartamming.blogspot.com/2011/07/usa-volakriis-poorab-maailma-pea-p[…]e.html
USA riigivõlg on praeguseks üle 14 triljoni dollari ja see on kasvanud viimase kolmekümne aastaga üle 14 korra. Kui 1 triljoni suuruse riigivõla tekkeks kulus 350 aastat ja selleni jõuti aastaks 1974, kusjuures selle aja jooksul ehitati üles maailma võimsaim riik, siis järgneva 38 aasta jooksul on suudetud end mähkida lootusetusse võlaorjusesse ja viidud riik enneolematusse kriisi. Aastatel 2007–2010 suurenes SKP 4,26% ja riigivõlg 61%. /…/

USA on jõudnud olukorda, kus igast kulutatud dollarist 41% on laenatud. Kulutuste jätkamiseks laenab valitsus 2 miljonit dollarit minutis ning riigivõlg suureneb 4 miljardit dollarit päevas. Võrdluseks, Kreeka avaliku sektori võla suurus on 340 miljardit eurot ja kui juba see tekitab Euroopas enneolematut turbulentsi, siis USA olukord läheb mõistusele aktsepteeritavatest numbritest täiesti väljapoole. /…/
USA-l on praegu kolm võimalust. Esiteks, võlad ära maksta. Teiseks, kuulutada riik pankrotis olevaks ja kolmandaks vabaneda võlgadest hüperinflatsiooni abil. Ajalugu näitab, et esimene võimalus on välistatud, teist võimalust on võimalik kaaluda, kuid see tooks kaasa rahvarahutused ja üle jääbki ainult kolmas. See on ka stsenaarium, mida maailm on kõige rohkem läbi käinud. Maailma rahanduse ajalugu on kutsutud ka inflatsioonide ajalooks, eriti valitsuste esile kutsutud ja valituste kasuks toimuvate inflatsioonide ajalooks.

Sellise kommentaari lisasin EPLi artiklile http://www.epl.ee/artikkel/601370 ja panin ka oma blogisse, et hiljem saaks selle artikli juurde lihtsat teed pidi tagasi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga