Afganistan muutub võõrvägede vastu üksmeelsemaks
Teisipäeval 20. septembril tapeti Afganistani endine president Burhanuddin Rabbani enesetapurünnakuga. Teo toimepanija oli temani jõudmiseks kasutanud helilinti, millel justkui Taleban oleks nõustunud relvarahuga. Lõhkeaine oli väidetavalt peidetud turbanisse. Meeenub Taani karikaturist, kes joonistas turbani külge süütenööri. Rünnakus hukkus veel 5 kõrgemat ametnikku.
Tegemist oli ilmselt ühe viimase aja kõrgema poliitilise liidri tapmisega riigis. Seda pärast Usama bin Ladini kõrvaldamist, mis USA analüütikute väidete järgi pidi vähendama riigis tegutsevate mässuliste innukust ja rünnakuid Karzai valitsuse vastu.
Mis on selle tapmise motiiv ja tulemus? Rabbani oli vastutav Afganistani-Talibani kõneluste eest, mis pidi taasintegreerima relvade mahapanekust keeldunud mässulised ühiskonda. Tema tapmine on kindlasti suur tagasilöök Talebaniga kõnelusi lootnud poliitikutele. Olen ka varem kirjutanud, et juba möödunud aastal peeti saudide vahendusel salajasi kõnelusi, et lõpetada relvastatud vastupanu lääneliku demokraatia toojatele.
Kolmapäeval teatas Iraani brigaadikindral Mohammad Reza Naqdi, et Rabbani tapmine tugevdab afgaanide ühtsust ja kiirendab võõrvägede väljaviimist riigist.
The assassination of martyr Rabbani on the anniversary of the martyrdom of the brave and zealous commander, martyr Ahmad Shah Massoud, will lead to a more rapid withdrawal of the Americans from the free Afghanistan and increased unity among the Afghan people.
Tähelepanu väärib ka see, et rünnak korraldati Talebani vastase Põhja-Liidu komandör Ahmad Shah Massoud tapmise aastapäeval. Tema jaoks oli 2001. aastal pandud pomm videokaamera sisse ja enda meelest kohtus ta ajakirjanikega. Rabbani oli samuti tadžikk.
Nädal aega varem (teisipäeval 13. septembril) oli korraldatud julge rünnak USA Kabuli saatkonnale. Talibani võitlejad olid positsiooni sisse võtnud paarsada meetrit saatkonnast ja NATO peakorterist eemal asunud ehitusjärgus korrusmajas ning tulistasid saatkonda kuulide ja rakettidega. Järgmise päevani kestnud võitluses hukkus 4 tsiviilisikut, 2 politseiniku ja 6 mässulist. Võib vaid ette kujutada kui ebaturvaliselt peavad ennast tundma tavalised elanikud, sest saatkonna ründamise fakt on märgilise tähtsusega.