Liis saab kakskümmend viis

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kirjutas 3. oktoobril oma kahekümne viiendat sünnipäeva tähistavast Liis Lassist täitsa huvitava õnnesoovi artikli. Mis mulle eriti meeldis, siis selle lõpus oli toodud Liisi sissekanne ühest talle kingitud raamatust. Samuti see lause: “Meie väikses Eestis näib kahjuks tihti olevat normiks, et kaasinimest tegelikult mitte tundvad inimesed on tema kõige suuremad arvustajad.” Tuleb möönda, et ka mina olen arvanud meedias kirjutatu põhjal siin varasemalt ühte ja teist tema kohta. Ma ei saa ka nüüd sellest päriselt mööda, sest artiklis on nimetamata jäetud rohkem kui paar episoodi, mida peaks Lassi kohta meeles hoidma.

Esiteks see tema kinnisvaramaakleri periood Saaremaal. See näitas turu ülekuumenemist ja majandusmulli. Kui meediast tuntud inimesed hakkavad müüma kinnisvara, siis on asi buumiks kätte läinud ja varsti käib kõva pauk.

Teiseks oli ta blogija. Praeguseks on lassliis.wordpress.com aadress suletud. Siis ta proovis ka oma partaali teha. Ma ei mäletanud täpselt selle aadressi ja pärast kahe variandi proovimist (liislass24.ee ja lass24.ee) pidin seda googeldama ning veenduma, et lass24.ee oli kunagi portaal. Enam pole see isegi mitte registreeritud domeen. See tähendab, et kogu vaev ja loodud sisu on ajaloost kustutatud, nagu seda poleks kunagi olemaski olnud.

Kolmandaks kirjutas ta raamatu. Ma pole seda lugenud, nagu ka valdavat enamust muudest viimasel paaril aastal ilmunud Eesti raamatutest. Mulle tundub, et ka raamatuäri oli omamoodi buumis. Igaüks kirjutas sisuliselt oma raamatu. Mõni tegi seda varasema blogi põhjal, mõni teine taasavaldas oma varem ilmunud artikleid, näiteks Rootsi suursaadikuks määratud reformikas Jaak Jõerüüt. Minu arvates on see raamatumull ka tühjaks visisemas nagu juhtus kinnisvaramulliga. Seda näitab kasvõi Entsüklopeediakirjastusega juhtunud pankrott.

Neljandaks on ta endiselt Liis Lass ja Eesti sai 2010. aasta juunis juurde Kerstin Liitmaa (varem Kurn). Joosep Toots põgenes armuvalu eest Venemaale mõisavalitsejaks õppima, Liis Lass läks Hiinasse magistrikraadi tegema. Võimalik, et see plaan oli tal juba varem aga mulle paistavad asjad sedaviisi, põgenemisena.

Viiendaks kirjutas ta pühenduses Erkile: “Selgita enne välja, mida Sa tahad, tee see põhjalikult selgeks ja alles siis tegutse. Vali see ning heida kõrvale kõik muu.” Ometigi tundub tal endal olevat raskusi otsustamisega, mida ta tahab teha. Kas müüa kinnisvara, teha turundust Moskva kohvikus, blogi kirjutada, oma internetiportaali teha, raamatuid kirjutada või lihtsalt Elmariga elada. Kui naine ei tea, mida ta tahab või soov muutub iga aasta, siis kõlab tema soovitus “vali see ning heida kõrvale kõik muu” pehmelt öeldes väheusutavana. Ma ei ole oma mäletamise järgi tema välimuse, iseloomu või vanuse kohta midagi arvanud ega kirjutanud aga taoliste tuuleppude kohta kirjutamata ei saa jätta. Miks, võite küsida? Sest nad on justkui ühiskonna indikaatorid ja näitavad ära, mis on hetkel aktuaalne. Praegu on Liis Hiinas ja olgu tal seal hea olla. Samamoodi on Tiit Madisson Hispaanias ja kogugu seal kogemusi oma rahvaliikumise organiseerimiseks. Samamoodi on kümned tuhanded inimesed Eestist lahkunud välismaale, sest praegusel hetkel Eesti lihtsalt ei toida ära ega paku rakendust. Aga ma oleksin rõõmus kui sellised inimesed tuleksid Eestisse tagasi ja üritaksid kasvõi 3 aastat järjest ühte asja teha, mitte muuta tegevussuunda kord aastas.

Seega, pangem tähele mida teeb Liis Lass järgmisel ja ülejärgmisel aastal, sest siiani on ta demonstreerinud väga suurt moevoolidega kaasa minemist. Teinud just neid asju, mis olid ühel või teisel ajal kuumad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga