Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui SKP

Võlakoormus ületas SKP 2007. aastal ja jõudis 108,3 protsendini. Järgnes võlakoorma kasv: 2008. aastal 116,7 protsendini, 2009. aastal 124,6 protsendini ja eelmisel aastal langus 115,2 protsendini. Käesolevaks aastaks võib prognoosida võlakoormuse kasvu 121,5 protsendini, kui lähtuda Eesti Panga ennustatud sisemajanduse koguproduktist ja liita eelmise aasta koguvälisvõlale juurde EFSF-ile antud kahe miljardi eurone laenukäendus.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes).Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Valitsussektori võlakoormus oli mullu 754,1 miljonit eurot ehk 5,3% SKP-st ja et see on Euroopa Liidus väike, kuigi võrreldes 2001. aasta 190,8 miljoni euroga on kasvanud kümne aastaga 395% (754,1 miljonini).

Kirjutasin sellest ka täna ilmunud artikli, mida saab lugeda siit: Eesti liitumine EFSF-iga tähendab riigi võlakoormale 2 miljardi euro lisamist, mis on 365- protsendine (!) tõus.

Täna tuli teade, et Slovakkia valitsus lagunes EFSF-iga ühinemise hääletuse tõttu. Sealsed poliitikud ei olnud valmis võtma rikaste riikide päästepaketis osalemise kulusid oma madalamate palkadega kodanike õlule. Las sakslased ja prantslased päästavad oma pankureid, kes investeerisid laenumulli tekitamisse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga