majandus

Kirja saatmine maksab nüüd 7 krooni või 0,45€

1. november on igati sümboolne päev hindade tõstmiseks. Eesti Post küsib riigisisese kirja saatmise eest nüüd 0,45€ või 7,03 krooni eelmises rahas (varem 5,8). Kortermajades algas kütteperiood koos 20-40% hinnatõusuga. Selle kõrvale kuuleme muudkui jutte ühisraha euro päästmisest, sest võlakriis on levimas ühest liikmesriigist teise läbi finantsturgude spekulantide ja siiani pole eriti õnnestunud neid ohjeldada.

Sain juba esimese arve. Öösel kell 0.08 saabus e-mailile novembri kuu teenuste eest ettemaksu arve. Ma olin just arvestanud, et äkki mul on aega tänane päev veel tarbitavate teenuste mahtu alandada ja saan siis ka odavamasse hinnapaketti minna aga ei jõudnud, pean ikkagi selle kallima paketi tasuma. Ma ei kirjutanud mitte niivõrd summa pärast kui see, et millise kiirusega toimus arve esitamine.

Üha enam hakkab mulle tunduma, et hindade tõusu taga on vähenenud tarbimine. See tundub ju loogilisena, et rasketel aegadel on eurodest kõigil nappus ja otsitakse võimalusi säästmiseks (varasemate tarbimisharjumuste säilitamiseks). Teenusest loobumise asemel otsitakse alternatiivseid pakkujaid ja odavamaid hindu. Samas ei saa hinnad alaneda kui selle lähtematerjalid (energia, soojus, materjalid, toit, tööjõud) ei ole enam sama hinnaga mis eelneval aastal. Ettevõtted on võtnud ka laene ja teinud äriplaane teatava mahuga käivet arvestades ning neile on vajalik selleni jõuda, sest muidu nad pankrotistuvad. Nende jaoks ongi ainus võimalus vajalike käiveteni jõudmisel tõsta üksikute toodete hinda, sest tarbijad otsivad odavama hinnaga tooteid või vähendavad nende hindade tõusmisel tarbimist. Selle alguses toodud Eesti Posti kirjade hinna puhul oleks see võinud jääda ära kui inimesed oleksid samas mahus kirju edasi saatnud, mis eelnevatel aastatel. Ilmselt oleks vajalik olnud isegi mõningane tõus, sest vahepeal on teenuse osutamiseks vajalikud materjalid (tööjõud, kütus, jne) kallimaks muutunud. Ma ei ütle, et hindade tõus oli halb või seda oleks saanud ära hoida aga see ei jää kindlasti lähiajal viimaseks. Neid hindade tõusmisi tuleb veelgi, võite selles kindel olla. Nüüd peaks muidugi teatama, et usume Andrust, endiselt. Polegi vahet, kas Veerpalu või Ansipit, sest mõlema prognoosid helgest aastast on ebaõnnestunud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga