Rahvaloendus tekitab esmakordselt Eestis uusi töökohti
Praeguseks on ilmselt rahvaloenduse käigus tööd saavad inimesed välja valitud. Need on Eesti riigi esimesed töökohad, mis on alates 2008. aastast juurde loodud. Kuni praeguseni on avalikus sektoris palgakulusid vähendatud ja inimesi pigem vallandatud. Näiteks 2009. aastal kulutasime 129 inimese koondamiseks Politsei- ja Piirivalvest 843 000 eurot.
Selle teemaga seoses jäi mulle ette 2 tähelepanekut.
Esiteks küsib Õhtuleht oma juhtkirjas, et kuidas me käituksime teada saades, et Eestis on alla miljoni inimese.
Kas Eestis on ikka üle miljoni inimese
http://www.ohtuleht.ee/451237
Kui valmis me selleks uudiseks oleme? Või tabab poliitikuid vastupandamatu kihk loenduse andmeid väänata?
See kihk on neil olemas, sest ansiplased tahavad näidata ju loosungi “Parem Eesti kõigile” realiseerumist ning siit lahkuvad inimesed oleksid sellele vastupidine tõestus. Mulle meeldis Ilvese ütlus sellest suvest, et edukad riigid on need, kuhu inimesed tahavad kolida. Just täna vaatasin oma FB kontol pilti naisest, keda tundsin juba nii 9-10 aastat tagasi aga kes nüüd elab hoopiski Venemaal. Tal on seal ka uus pere. Paar ekraanikõrgust allpool on viide teiselt naiselt, kes elab nüüd Ungaris. Ma pole väga täpselt kursis, kuivõrd püsivad on tema sidemed selle riigiga aga lahkuja on olnud temagi.
Rahvaloenduse võltsimine on tõenäoline. Seda projekti juhib reformierakondlane Diana Beltadže, kes oma 2007. aasta valimistel kandideerimise lehel kirjutab motoks: ”Kiiremini, kergemini, paremini!” http://www2.reform.ee/ee/reformierakond-huvitavat-seisukohad-artiklid-k%C3%B5ned-kampaaniad/valimised/riigikogu_2007/kandidaadid/yldnimekiri/&detail=1&id=137&jrk=108
Algselt pidi rahvalendus ju algama märtsis 2011 aga lükati hoopiski aasta lõppu. Võimalik, et valimiste järel oleks kurb tõsiasi liialt kiiresti selgunud ja nii oli vaja saada ajapikendust uuele ametisse asuvale valitsusele.
Teine tähelepanek oli kinnisvara müüvalt inimeselt, et Eestis on probleem hüljatud korteritega. Nende varasemad omanikud on läinud tööle välismaale ja selle järel võtnud ka pere sinna kaasa. Eestisse on maha jäänud tühjad korterid. Tuuakse näiteid ka Ida-Virumaa linnadest, kus tühjalt seisnud maju on süstemaatiliselt maha lõhutud. Minu jaoks jättis võimsa mulje Kohtla-Järvel nähtud tühi vähemalt 9-korruseline maja. Hiljem olen ajalehest Põhjarannik lugenud, et see kuulub Itaalia firmale, kelle plaanid uue detailplaneeringuga pole teostunud.
Väga tihti on tendents selline, et ei plaanitagi nii pea või üldsegi tagasi tulla ja korterid jäävadki tühjana seisma,” selgitas Vähi.
http://uudised.err.ee/index.php?06238597
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et rahvaloendaja töökohad on lühiajalised ja oma loomult sotsiaalsed. Need pole millegi poolest paremad kui Tallinna reisisaatja omad. Pigem veel kordades kehvemad, sest töötingimused on halvemad (väljas liikumine, suured vahemaad) ja nõuded suuremad (arvuti kasutamise oskus, keeled, jne).