Võrdlev statistika: eurotsooni võlg 7 aasta jooksul 2004.-2010.

Eurotsooni kuuluvad riigid on olnud edukad vaid oma avaliku sektori võlakoorma kasvatamises. Järgneva graafiku aluseks on Eurostati andmed aastate 2004. ja 2010. kohta.

Eurotsooni riikide valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal protsendina SKP-st. Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo KruveGraafik: Valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal võreldes sisemajanduse koguproduktiga(%). Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo Kruve

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Pikemalt saab lugeda minu täna ilmunud artiklist Eurotsoon on edukas vaid võlakoorma kasvatamises.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga