Kredex laen majade soojustamiseks võib viia eluaseme kaotamiseni

Selline reklaam oli mõni aeg tagasi internetis. Vaadake hoolikalt neid kahte tulpa, mõelge selle üle ja lugege alles mõne aja möödudes ülejäänud teksti.

Kredex laenuga majade soojustamine on mõttetu, sest kütte pealt ei saavutata kokkuhoidu, mis oleks suurem kui maja soojustamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks võetud summad.

Kredex laenuga majade soojustamine on mõttetu, sest kütte pealt ei saavutata kokkuhoidu, mis oleks suurem kui maja soojustamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks võetud summad.

Nende graafikute järgi on küttele kuluv summa väiksem. Kui palju täpselt, ei ole võimalik graafiku põhjal öelda. Tegelikult polegi mingit tavalist kokkuhoidu võimalik välja tuua, sest kõik majad on omamoodi erinevad, isegi kui need on ehitatud samade tüüpprojektide järgi.

Mind häirib renoveeritud eluaseme tulbas laenumakse osa. See tähendab, et oled võtnud rahalise kohustuse panga ees. Kui peaks tulema majanduskriis ja inimestel jäävad küttearved maksmata, sest pole raha, siis ähvardab neid lisaks kütte välja lülitamisele ka panga nõu maksete viivitamise eest. Minu meelest see on ohtlik lisarisk. Praegu ilma soojustuseta on vaid küttearvete maksmise küsimus. Halvim, mis saab maksetega hätta jäämisel juhtuda, on ilmselt kütte vähendamine või täielik sulgemine. See on küll probleem aga mitte nii tõsiste tagajärgedega kui pangale laenumakse võlgu jäämisega.

Eelmisel nädalal oli üks Vikerraadio Reporteritunni saade, kus oli juttu Tallinna kortermajadest. Üks esinejatest oli Hardo Aasmäe, kes vahepeal väitis lausa, et neid vanu kortermajasid ei olegi mõtet soojustada, sest tulemus on tagasihoidlik ja tegelikult tuleks majad maha lõhkuda ning kaasaegsete materjalidega uuesti ehitada. Mulle tundub see loogilise mõttena. Samas olen teadlik, et see tähendab elanike paigutamist ehituse aegseks ajaks mingitele asenduspindadele. Samuti tähendab see suuremas mahus ehitustöid. Ilmselt firmad oleksid selle üle rõõmsad ja pangad annaksid ka raha. Või kas ikka annaksid? Ma ei tea. Panga seisukohalt võib see tunduda ju imelik, et praegu väärtust omav maja lõhutakse maha, elanikud võtavad uue laenu (ilmselt siis ehitatava maja tagatisel) ja kolivad uude majja elama.

Mõtlesin just praegu nende peale, kes võtsid näiteks 2006. aastal eluasemelaenu 20 aasta peale oma korterile. Ainuüksi sellised laenud teevad üsna kindlalt vana maja lõhkumise ja uue asemele ehitamise kokkuleppeni jõudmise võimatuks. Kuidas peaks pank nende puhul käituma? Käsitlema maha lõhutud paneelidest karpi endiselt kui vara või nõudma endiselt selle lepingu järgset laenuga tasumist?

Kõige tõenäolisem on selline asi, et need kortermajad hakkavad alla käima ja lõpuks jäävad elanikest üldse tühjaks ning alles siis lõhutakse need maha ja äkki ehitatakse midagi asemele. Kuni selle ajani kolivad jõukamad elama parematesse majadesse ja müüvad oma korterid või üürivad need välja.

4 Comments

  1. Mind härib selle renoveerimise juures see, et sageli rikutakse maja fassaadi välimus täielikult, pole vaevunud seadusandlusega tutvuma, aga huvitav kas tõesti on lubatud maja välimuse nii suur ümberkujundamine ilma igasuguste lubade ja ametlike hinnanguteta?

    Sageli jääb mulje, et kui korteriühistu esimees arvab, et 30cm soojustusmaterjali, mis jätab aknad kuhugi fassaadi sisse sügavikkudesse auku nagu keskaegsel lossil ja vanast poole väiksemad trepikoja aknad on ok, et siis nii ongi ja kellelgi pole õigust asja kritiseerida?

  2. Arusaamatuks jääb Aasmäe jutt maja lõhkumise vajadusest, sest ka uuele majale tuleb soojustus rajada. Hetkel nõukaaegsetel renoveerimata paneelikatel fasaadisoojustus praktiliselt puudub, mis on tänapäeva küttehindu arvestades täielik nonsenss. Midagi on selles tektis kapitaalselt paigast ära või vähemalt Aasmäe jutu osas.

    Kui jutt käib sellest, et kaasaegsed majad vajaksid ka kaasaegset soojustagastusega ventilatsiooni, siis tuleb sellest ka nii rääkida, mitte ajada huinamuinat. Silmas tuleb pidada ka seda, et ega seda süsteemi uude majjagi tasuta tehta, seega tema paigaldus ei haaku jällegi maja mahalõhkumise ja uue ehitamisega.

    Nii, et vähem demagoogiat, seltsimehed!

  3. Mina maksan küll peale renoveerimist tunduvalt rohkem, laen 44 EURi kuus lisaks küte ~85 EURi , ennem maksin ainult kütet ~60 EURi kuus ja tegelikult olid toad ennem soojemad kui peale renoveerimist !?

  4. Põlvas on Mäe tn. maja, kus noored mehed ühistu eesotsas surusid jõuga läbi renoveerimise, akende vahetamise, asfaltki tehtud maja ette ja vanakesed muudkui makske. Igaüks oleks ära elanud ka selle uuenduskuurita, aga nüüd on juba küüned aetud vanemate maamajale,mis on müüki pandud ja omanikult ei küsi mitte keegi midagi. Postkasti potsatavad ainult järjest suurenevad võlanõuded. Meie riigis ei kaitse inimest mitte keegi.Kui need noored on nii rikkad, siis oleksid nad võinud ju ise endale maja või kasvõi 2 maja osta.Milleks nad hävitasid vanainimeste kodutunde ja tõstavad lõpuks vanad inimesed kuuse alla, sest neid pangavõlgasid ei suuda ju keegi pensionist maksta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga